Sõktõvkar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 49 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2143 (translate me)
Resümee puudub
4. rida:
| omakeelne_nimi_1 = vene | Сыктывкар|
| omakeelne_nimi_2 = komi | Сыктывкар|
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Syktyvkar (Komia).png|150px]]
| lipu_link = [[Sõktõvkari lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Syktyvkar (Komi) (2005).png|100px]]
| vapi_link = [[Sõktõvkari vapp]]
16. rida:
| lon_min = 49
| lon_ik = E
| laius = 61/40
| pikkus = 50/49
| asendikaardi_pilt =
| asendikaart = Venemaa
}}
'''Sõktõvkar''' ([[komi keel|komi]], [[vene keel|vene]] ''Сыктывкар'') on [[Venemaa]] [[Komi Vabariik|Komi Vabariigi]] pealinn.
23. rida ⟶ 26. rida:
Asutatud [[1586]]. aastal kaubavahetuspunktina komidega. [[1780]]. aastal sai linnaõigused, ametlik venekeelne nimi oli kuni [[1930]]. aastani '''Ust-Sõssolsk''' (Усть-Сысольск). Nimi Sõktõvkar on tuletatud komikeelsest jõe nimest '''Sõktõv''' ja sõnast '''kar''' 'linn'.
 
Sõktõvkar on [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonna]] keskus.
20. sajandil toimunud [[venelased|venelaste]] massiline sisseränne on jätnud komid vähemusse nii Sõktõvkaris kui kogu Komi Vabariigis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest [[venelased|venelasi]] 58,4 %, [[komid|komisid]] 30,6 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,9 %, [[sakslased|sakslasi]] 1,4 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,2, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,6 % ja teisi rahvusi 3,9 %. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 63%, komisid 24,7%, ukrainlasi 2,6%, valgevenelasi 0,8%, sakslasi 0,8%, tatarlasi 0,6% ja [[aserid|asereid]] 0,5%.<ref>http://komistat.livejournal.com/61727.html</ref>
 
Sõktõvkaris asub [[1972]]. aastal asutatud [[Sõktõvkari Riiklik Ülikool]] ja Komi Riiklik Pedagoogikainstituut.
 
== Majandus ==
Sõktõvkar on puidutööstuse keskus.
 
== Haridus ==
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 235 006. Sõktõvkari osa on ka [[Ežva rajoon]] (56 200 elanikku), mille moodustab Ežva alev, mis asub keskasulast 18 km põhja pool.
Sõktõvkaris asub [[1972]]. aastal asutatud [[Sõktõvkari Riiklik Ülikool]] ja Komi Riiklik Pedagoogikainstituut.
[[Pilt:Главный корпус СыктГУ.jpg|260px|thumb|Sõktõvkari Riiklik Ülikool]]
 
== Rahvastik ==
Sõktõvkar on [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonna]] keskus.
20. sajandil toimunud [[venelased|venelaste]] massiline sisseränne on jätnud komid vähemusse nii Sõktõvkaris kui kogu Komi Vabariigis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest [[venelased|venelasi]] 58,4 %, [[komid|komisid]] 30,6 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,9 %, [[sakslased|sakslasi]] 1,4 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,2, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,6 % ja teisi rahvusi 3,9 %. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 63%, komisid 24,7%, ukrainlasi 2,6%, valgevenelasi 0,8%, sakslasi 0,8%, tatarlasi 0,6% ja [[aserid|asereid]] 0,5%.<ref>http://komistat.livejournal.com/61727.html</ref>
 
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 235 006. Sõktõvkari osa on ka [[Ežva rajoon]] (56 200 elanikku), mille moodustab Ežva alev, mis asub keskasulast 18 km põhja pool asuv Ežva alev.
 
{| class="wikitable"
|- class="hintergrundfarbe5"
! Aasta
! Elanike arv
|-
| [[1897]] || align="right" | 4 464
|-
| [[1939]] || align="right" | 24 302
|-
| [[1959]] || align="right" | 64 461
|-
| [[1970]] || align="right" | 125 088
|-
| [[1979]] || align="right" | 170 980
|-
| [[1989]] || align="right" | 232 117
|-
| [[2002]] || align="right" | 230 011
|-
| [[2010]] || align="right" | 235 006
|}
 
== Viited ==