Uffe Ellemann-Jensen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
54. rida:
[[Image:Ellemann Jensen, Pöhl, Ruud Lubbers.jpg|thumb|280px|Uffe Ellemann-Jensen (vasakul) 1993. aastal]]
[[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tugeva toetajana sattus ta vasakpoolse opositsiooniga oma Lääne ühtekuuluvuse usu tõttu mitmetesse poliitilistesse konfliktidesse. Mitmel korral püüdis opositsioon teda kukutada tema NATOga seotud solidaarsuse küsimuste tõttu, ent ta jäi püsima. Uffe Ellemann-Jensenil õnnestus veenda suuremat osa Taani Parlamendist, Folketinget, et nad toetaks
Pärast paremtsentristliku valitsuse langemist, kus ta oli pärast 1993. aasta Tamili juhtumit ka asepeaminister, sai ta opositsiooni juhiks, kus ta töötas kuni 1998. aasta Taani üldvalimisi, mille ta kaotas ühe kohaga. Oleks tema parteil olnud 85 häält enam, oleks ta saanud peaministrina moodustada uue paremtsentristliku valitsuse. Ta otsustas poliitikast lahkuda ning tema pärijaks sai Venstre juht [[Anders Fogh Rasmussen]], kellest sai 2001. aastal Taani peaminister.
Uus aktiivne Taani poliitika jätkus pärast Uffe Ellemann-Jenseni 10 aastast välisministri perioodi ning
Pärast poliitikast lahkumist sai Uffe Ellemann-Jensenist Taani päevalehe [[Berlingske Tidende]] kolumnist ja [[Project Syndicate|Project Syndicate'i]] abitööline.
|