Apoptoos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Apoptoos''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''apoptosis'' '(lehtede) äralangemine') ehk '''programmeeritud rakusurm''' (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on [[hulkrakne organism|hulkraksete organismide]] [[rakk]]udesse geneetiliselt ettemääratud mehhanism,<ref>Meditsiinisõnastik, 1996"</ref> mille käivitudes [[DNA]] fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad [[mitokonder|mitokondriaalsed]] funktsioonid. Toimub väiksemate [[membraan]]iga kaetud osiste komplekteerimine, mis koheselt [[fagotsütoos]]i käigus lagundatakse. Nii saab hävitada [[organism]]is aegunud, vigased, muteerunud, liigsed või ebanormaalsed rakud ja seega hoida organismi elus. Apoptoosi üks käivitajatest on [[valk p53]], mis kontrollib raku [[DNA]] seisukorda. Kui selle valgu funktsioon on kahjustatud, võib tekkida rakkude kontrollimatu paljunemine - [[vähk]]kasvaja.
Peale rakusisese surma ahelreaktsiooni, saab kahjustunud rakk kasutada ka niinimetatud tapjarakkude (ingl. k. Natural killer cells) välist abi, kes aitavad haiget rakku [[eutanaasia]] abil. Nad käivitavad väljast sellesama apoptootilise surma raja.
 
Täiskasvanud inimese organismis sureb apoptoosi läbi ööpäevas 50 kuni 70 miljardit rakku. Kuna inimese kehas arvatakse olevat umbes 100 triljonit rakku, siis on see vaid ca 0,06%.
 
Apoptoosil on oluline roll näiteks [[embrüo]] arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, [[stigma (geneetika)|stigmade]] (näiteks [[sündaktüülia]]) või {{kas|[[atavism]]idega}} (näiteks kolmas rinnanibu).