Apoptoos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}
'''Apoptoos''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''apoptosis'' '(lehtede) äralangemine') ehk '''programmeeritud rakusurm''' (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on [[hulkrakne organism|hulkraksete organismide]] [[rakk]]udesse geneetiliselt ettemääratud mehhanism,<ref>Meditsiinisõnastik, 1996"</ref> mille käivitudes [[DNA]] fragmenteerub, väheneb raku maht, kaovad [[mitokonder|mitokondriaalsed]] funktsioonid, raku membraani rebimine ning apoptootiliste kehakeste komplekteerimine, mis koheselt [[fagotsütoos]]i käigus raku ilma põletikku tekitamiseta ära koristavad, et hävitada [[organism]]is aegunud, vigased, muteerunud, liigsed või ebanormaalsed rakud ja hoida organismi elus. Apoptoosi üks käivitajatest on [[valk p53]], mis kontrollib raku [[DNA]] seisukorda. Kui selle valgu funktsioon on kahjustatud, võib tekkida rakkude kontrollimatu paljunemine-
Apoptoosil on oluline roll näiteks [[embrüo]] arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, [[stigma (geneetika)|stigmade]] (näiteks [[sündaktüülia]]) või {{kas|[[atavism]]idega}} (näiteks kolmas rinnanibu).
Apoptoos on omane enamikule hulkraksetele organismidele. Peale apoptoosi on rakkudes ka teisi programmeeritud surma radasid, nagu näiteks nekroos.
Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuliteks]], mis on ümbritsetud [[membraan]]iga. Raku [[tsütoplasma]] komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele [[makrofaagid]]e poolt.<ref>[[Toivo Maimets]]. ''Molekulaarne rakubioloogia'', [[Tartu]] [[1999]]</ref>
| |||