Tartu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida:
Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole.
 
Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad - kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Tartu ilme kujundab suuresti Emajõgi, mis jagab linna kaheks. Jõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], [[Annelinn (Tartu)|Annelinn]] ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõningal määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale.
 
Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. Praeguseks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad.