Inglise vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
71. rida:
Pärast Richardi seitsmekuulist valitsusaega kõrvaldasid Uue Musterarmee grandid ta võimult ning 6. mail 1659 andsid nad võimu taas Päraparlamendile. [[Charles Fleetwood]] määrati [[Inglismaa Ohutuse Komitee]] ja [[Riiginõukogu]] liikmeks ning üheks seitsmest armee komissarist. 9. juunil määrati ta armee lordkindraliks ehk ülemjuhatajaks. Samal ajal õõnestati tema võimu parlamendis, mis otsustas eirata armee võimu nii nagu ka kodusõjaeelne parlament. 12. oktoobril 1659 vallandas alamkoda [[John Lambert (kindral)|kindral John Lamberti]] ja teised ohvitserid ning määras Fleetwoodi sõjaväenõukogu ülemaks alamkoja spiikri alluvuses. Järgmisel päeval käskis Lambert parlamendi uksed sulgeda ja liikmed hoone ukse taha jätta. 26. oktoobril määrati "Ohutuskomitee", millesse kuulusid nii Fleetwood kui ka Lambert. Lambert määrati kõigi Inglismaa ja Šotimaa vägede kindralmajoriks ning Fleetwood kindraliks. Seejärel läkitas Ohutuskomitee Lamberti suure väekontingendi eesotsas kohtuma [[George Monck]]iga, kes juhtis Inglise vägesid Šotimaal, ning temaga kas läbirääkimiste või jõu teel kokkuleppele jõudma.
 
Sellises õhustikus alustas kindral [[George Monck]], Cromwelli-aegne Šotimaa kuberner, Šotimaalt marssi lõunasse. Lamberti armee hakkas deserteeruma ning ta naasis Londonisse peaaegu üksi. 21. veebruaril 1660 seadis Monck taas ametisse Pika parlamendi presbüterlastest liikmed, kelle Pride oli "eraldanud", et nad saaksid valmistada ette seadusandluseseadused uue parlamendi tarbeks. Fleetwood eemaldati juhipostilt ning tal kästi parlamendi ees oma tegevusest aru anda. 3. märtsil saadeti Lambert Towerisse[[Tower]]isse, kust ta kuu hiljem põgenes. Lambert püüdis õhutada vabariigi kaitseks taas kodusõda, avaldades üleskutse kõigile "vana hea aate" ("[[Good Old Cause]]") pooldajatele, et need koguneksid Edgehilli lahinguväljal. Kuningatapjate hulka kuulunud kolonel [[Richard Ingoldsby]] aga vangistas Lamberti, lootes anda vangi üle uuele võimule ning andestuse saada. 16. märtsil läks pikk parlament vabathatlikultvabatahtlikult laiali.
 
4. aprillil 1660 avaldas kuningas [[Charles II]] vastuseks Moncki salateatele [[Breda deklaratsioon]]i, milles teatas oma tingimused Inglise kuningatroonile asumiseks. Monck kutsus kokku [[1660. aasta konventsiooniparlament|1660. aasta konventsiooniparlamendi]], mis kogunes esmakordselt 25. aprillil. 8. mail kuulutas see, et Charles II oli olnud seaduslik monarh Charles I hukkamisest saati 1649. aasta jaanuaris.<ref>[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid=26183#s2 House of Commons Journal Volume 8, 8 May 1660]</ref> Charles naasis pagendusest 23. mail.<ref name="pepysdiary23">[http://www.pepysdiary.com/archive/1661/04/23/index.php Pepys Diary 23 April 1661]</ref> Oma sünnipäeval 29. mail sisenes ta [[London]]isse. Tähistamaks "Tema Majesteedi naasmist oma parlamendi juurde", tehti 29. mai riigipühaks, mida rahvasuus tunti [[Tammepahapäev]]ana (Oak Apple Day).<ref>[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid=26202#s3 House of Commons Journal Volume 8, 30 May 1660]</ref> 23. aprillil 1661 krooniti ta [[Westminster Abbey]]s kuningaks.<ref name="pepysdiary23" />