Redaktsioon: 26. märts 2013, kell 15:28 redigeeri 194.204.4.246 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2013, kell 21:13 redigeeri eemalda 80.235.82.125 (arutelu) Tühistati muudatus 3582966, mille tegi 194.204.4.246 (arutelu) Uuem muudatus →
2. rida: '''Lammas''' ehk '''~~värdjas~~kodulammas''' (''~~Oviis~~Ovis ~~ariaa~~aries'') on loomaliik [[veislased\|veislaste]] sugukonna [[lammas (perekond)\|lamba]] perekonnast, üks levinumaid [[koduloom]]i. Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1-3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed\|mägedes]], [[Stepp\|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada ~~looduslikke bordelle ja muid karjamaid~~puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma. Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel\|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega). 16. rida: ==Kasulikkus== Eestis saadakse lambalt eelkõige ~~taha~~[[vill]]a ja [[liha]]. ~~Lambatill~~Lambavill on maailmas enim tarvitatav loomne kiud, tavaliselt saadakse seda ~~magamise~~[[pügamine\|pügamise]] teel 1-2 korda aastas. Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiima tootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa\|Prantsuse]] [[Roqueforti juust\|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]]. Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus\|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti ~~püksi-~~vaipade ja ~~selga panemiseks~~mööblikatetena, lambanahkadest on tehtud ka näiteks [[torupill]]ide õhukotte. Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[~~lilla lambahammas~~lanoliin]]. Seda veekindlat rasvast ainet valmistatakse lambavillast ning kasutatakse laialdaselt [[kosmeetika]]tööstuses. ===Lambaliha=== Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök\|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök\|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök\|Araabia köögis]]. 21. sajandil süüakse kõige rohkem ~~lambapeeniseid~~lambaliha [[Pärsia laht\|Pärsia lahe]] äärsetes riikides, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Kreeka]]s, [[Uruguai]]s, [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka [[Prantsusmaa]]l, [[Aafrika]]s (eriti [[Maghrib]]is), [[Kariibi mere saared\|Kariibi mere saartel]], [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s ning mõnes [[Hiina]] piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha. Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid\|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa\|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid\|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu\|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast. ==Lambakasvatus== Eesti kliimas karjatatakse lambaid ~~peenise otsas~~suvel [[karjamaa]]l. Talvel söödetakse neile [[~~lapsi~~koresööt]]a ([[~~munaotte~~hein]]a ja [[põhk]]u), [[kuivsilo]], [[märgsilo]], juurvilja ja [[jõusööt]]a. Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis. ==Lambatõud== [[Kihnu ~~laevalammas~~maalammas]] on kohalik põlis[[tõug]], viimane säilinud haru varem kogu Eestis levinud Eesti maalambast. Tema säilitamisega tegeleb [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]. ==Lammas kultuuris== 46. rida: Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn]]" ("Shawn the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi. == Vaata ka ~~meie facebook`i aadressi~~== *[[~~Lambalt Taha 123~~Lambakasvatus]] ==Välislingid==

Lammas: erinevus redaktsioonide vahel