Lammas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Tühistati muudatus 3582966, mille tegi 194.204.4.246 (arutelu) |
||
2. rida:
'''Lammas''' ehk '''
Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1-3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu.
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed|mägedes]], [[Stepp|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
16. rida:
==Kasulikkus==
Eestis saadakse lambalt eelkõige
Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiima tootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Roqueforti juust|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]].
Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti
Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[
===Lambaliha===
Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök|Araabia köögis]].
21. sajandil süüakse kõige rohkem
Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast.
==Lambakasvatus==
Eesti kliimas karjatatakse lambaid
Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
==Lambatõud==
[[Kihnu
==Lammas kultuuris==
46. rida:
Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn]]" ("Shawn the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi.
== Vaata ka
*[[
==Välislingid==
|