|
| sünonüümid =
}}
'''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabistajakabris'''; ladinakeelne nimetus ''Capreolus capreolus'') on [[hirvlased|hirvlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[metskits (perekond)|metskitse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kepilembeline loomsõralised|sõraline]]. Metskits on Eestis üks tavalisimaid [[uluk]]eid.
Metskitsel on kerge keha ning tugevtugevad, jakuid vilunudpeenikesed Kepitehnikajalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse nokukarvastik pruunpunakaspruun, sesttalvel kiiresti keppides võib see vahel õigest august mööda minnahallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse Keppijatekssokkudeks, emased kannavadon Kepitavalihtsalt nimekitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul poolearulisikaheharulisi sarvi, millega üksnes uhkustatakse paaritumishoospaaritumisperioodil.
==Toitumine==
Suvel toitub metskits enamasti kepist[[rohttaim]]edest, talvel on[[oks]]test niisamaja [[võrse]]test.
==Eluviis==
KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! KEPPI! VÄÄKS!
Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Kitsele sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. Neid murravad [[ilves]]ed, [[karu]]d, [[hunt|hundid]] ja isegi [[rebane|rebased]]. Palju metskitsi hukkub ka [[viljakoristus]]töödel ja [[autotee]]del.
Nagu te arvatavasti eelmisest, eluviisi teemast märkate, leidub neid Eestimaal üsna palju.
[[Pilt:IMG_4261_kits.JPG|thumb|Emane metskits Saaremaal]]
Metskitsede arvukust võis [[Eesti]]s 2009. aastal hinnata 100 000–200 000 isendile<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/493673 epl.ee] välja otsitud 7.01.10</ref>. Nende arvukust määravad enamasti [[kiskjalised]].
'''Metskits talvel:'''
Metskitsedel on talvel lume sees väga raske kiskjate eest põgeneda.
==Viited==
| 