Kauplus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv |
toim ja lisa |
||
1. rida:
'''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u–[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. Tavapäraselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], milles on ka [[ladu|laoruumid]]. Valdav enamus kauplustest tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev]]adel ja autodes ([[autokauplus]]ed).
Erinevalt [[turust]], kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) [[müügilett]]idest, on kauplus tavaliselt eraldiseisev müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda [[kiosk]]itele, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal.
{{Legaaldefinitsioon|"Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."}}:Kaubandustegevuse seadus § 15<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv Kaubandustegevuse seadus] § 15 (1)</ref>
Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks [[leivapood]], [[lihapood]], [[kalapood]], [[kangapood]], [[rõivapood]], [[kulinaariapood]] jts. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles [[pudupood]]ideks või [[vürtspood]]ideks. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: [[kaubamaja]]d, [[passaaž]]id, [[supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id jms.
Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste elamute esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubas asusid leti taga, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]).
Ehkki [[rändkaupmees|rändkaupmehed]] on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis [[autokauplus]]ed (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või siis toimis kauplusauto kaubaruumi serv või aken müügiletina (sarnanedes pigem kioskile kui kauplusele).
== Kaupluse liike ==
* [[Antikvariaat]]
* [[Rändkauplus]], [[
* [[Toidupood]]
* [[Supermarket]]
| |||