Erinevus lehekülje "Pärilikkus" redaktsioonide vahel

Lisatud 619 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
 
Sugulisel paljunemisel saab iga [[järglane]] kaks [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] komplekti, ühe [[isa]]lt, teise [[ema]]lt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks [[juuste värv]], [[silmade värv]]i või [[veregrupp|veregrupi]] kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse [[alleel]]ideks.
 
Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla.
 
 
'''Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:'''
 
1) [[informatsioon]]i säilitamine ja selle edastamine ([[pärandumine]]);
2) [[informatsioon]]i realiseerumine [[organism]]i elutsükli st. [[ontogenees]]i kestel ([[fenogenees]]).
 
'''Pärilikkuse tüübid on:'''
 
1) [[kromosoomiline pärilikkus]], st. pärilikkus määratakse [[geen]]ide ja [[kromosoom]]idega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine.
2) [[tsütoplasma pärilikkus]], mis esineb [[rakuorganell]]idel, kellel on olemas oma [[DNA]] - seega ka omad [[geen]]id. Näiteks [[mitokondrid]] ja [[plastiidid]] (paljunevad [[amitoos]]i teel).
 
 
''Vajab täiendamist''
Anonüümne kasutaja