|
[[Pilt:Auguste von Braunschweig-Wolfenbüttel.jpg|thumb|Auguste Karoline]]
'''Auguste Caroline Friederike Luise''', [[Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] printsess ([[Vene keel|vene]] "Зельмира"<ref>Шумигорский Е.С.: Императрица [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Мария Феодоровна]] (1759–1828). Ея биография. Том первый., Спб., 1892 [http://www.archive.org/stream/imperatritsamar00shumgoog#page/n319/mode/1up lk.284]</ref>; [[3. detsember]] [[1764]] – [[16. september]] [[1788]] [[Koluvere loss]]) oli Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi [[Karl Wilhelm Ferdinand]]i tütar ja [[Württembergi kuningriik|Württembergi kuninga]] [[Wilhelm I (Württembergi kuningas)|Wilhelm I]] ema, kes on tuntud oma selgusetu surma tõttu Eestis.
== Auguste Caroline Friederike Luise Venemaal [[Katariina II]] õukonnas == ▼Esimesed aastad veetis noor abielupaar [[Lübeck]]is, aga [[1782]]. aastal ilmus paar Katariina II kutse peale [[Peterburi]] õukonda. Prints Friedrich Wilhelm Karl oli troonipärija [[Paul I|Paul Petrovitši]] teise abikaasa [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Maria Fjodorovna]] (sündinud ''Sophia Dorothea Augusta Luisa'', Württembergi printsess) vend. Prints Friedrich Wilhelm Karl nimetati samal aastal [[Viiburi kindralkuberner]]iks [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Abielupaari omavaheline läbisaamine oli halb, mis kasvas lausa vastastikkuseks vaenuks. Sisuliselt lõppes abielu [[1786]]. aasta detsebris, kui prints ootamatult koos lastega Venemaalt lahkus ja printsess Auguste keisrinna käsul Koluvere lossi saadeti.
== Printsessi pagendussesaatmine ==
Ühe enimlevinud versiooni järgi pagendas Katariina II Auguste kaitseks vägivaldse mehe eest. Württembergi prints lahkus oma 3 lapsega Venemaalt.
Teine versioon. Auguste abikaasa oli [[Katariina II]] juures sattunud ebasoosingusse. Peapõhjus olevat olnud selles, et Friedrich Wilhelmil oli mõju oma õemehele troonipärijale Paulile, kes oli aga vaenujalal oma emaga. Friedrich Wilhelm mõjutas Pauli [[Preisimaa]] eeskujul reformima sõjaväge. Katariina pidas printsi [[Preisi]] kuninga [[Friedrich Suur]]e “käepikenduseks” keiserlikus õukonnas. Kuna Katariina II pidi pikemaks ajaks lõunasse reisima ja kartis, et sel ajal suurendab Friedrich Wilhelm oma mõju õukonnas eriti Pauli juures, siis oli vaja midagi ette võtta. Katariina leidis sobiva ettekäände, et Württembergi prints maalt välja saata. Printsessi aga olevat kavatsetud saata ajutiselt Koluverre, et sealt edasi oma vanemate juurde Braunschweigi toimetada. Katariina II andis 22. detsembril [[1786]] [[Eestimaa kindralkuberner]] krahv [[George Browne|Browne]]’ile ukaasi, mille alusel Koluvere koos abimõisatega tuli anda ära kohalikust haldusest ja allutada Pohlmannile, kes oli kohustatud mõisamajandusest aru andma vaid Katariinale endale. [[Tsarskoje Selo]] ülemvalitseja 60-aastane ametist vabastatud õuejäägermeister [[Reinhold Wilhelm von Pohlmann]]ile anti 22. detsembril üle [[Koluvere loss]]i valitseja õigused ja ülesanne printsess kohe sinna saata.
Koluvere loss valiti kõrgest soost proua pagendamiseks tõenäoliselt põhjustel, et ta oli kaugel provintsis, piisavalt eemal õukonnast ja linnadest. Ei saa muidugi unustada ka seda, et loss asus saarel ja printsessil ei olnud võimalik sealt omal käel põgeneda.
[[1786]]. a. lõpupäevadel lahkus Auguste koos saatjaskonnaga Peterburist. Saatjaskonna hulka kuulusid majorilesk Wilde, preili Sander, kes oli temaga koos Württembergist Peterburgi tulnud, prantslane Romain, selle abikaasa ja 2 ohvitseri. [[Kindralkuberner]]i korraldusega määrati Haapsalu [[kreis]]iarst Rubenau printsessi ihuarstiks ja vabastati ajutiselt oma kohustustest Haapsalu kreisis.
[[1786]]. aastal kuulusid Koluvere mõisa juurde veel lisamõisad [[Suur-Kullamaa lisamõis|Suur]]- ja [[Väike-Kullamaa lisamõis|Väike-Kullamaa]], [[Roopa lisamõis|Roopa]] ja [[Vaikna lisamõis|Vaikna]].
== Printsessi surm ==
Printsess Auguste suri 16. septembril 1788. Printsessi traagilisele surmale toob valgust pastori Dahli tütre tunnistus: {{Tsitaat||”Ühel päeval kuuldi läbilõikavat karjet lossist, mida isegi talupojad, kes töötasid põllul kuulsid. Üks arst ruttas juurde, kuid oma suureks imestuseks leidis ta kõik uksed suletuna ja talle öeldi, et kindral Pohlmann ja printsess on end majja sulgenud. Vahepeal kuulis arst ise seda kisa, mis vähehaaval lakkas ja kõik uskusid, et see kurjategija Pohlmann, et oma saladust halvast kohtlemisest mitte paljastada, kedagi juurde ei kutsunud, et printsessile abi osutada, ja et see õnnetusse olukorda seatud lahinguohver oma elu on lõpetanud, peale seda kui ta on lapse sünnitanud, kes kohe emaga kirstu pandi. Kaks päeva hiljem toodi Kullamaa kiriku kabelisse kirst, mis oli ilustatud punase sameti ja kuldnarmastega, kuid kruvidega kõvasti kinni keeratud. Pohlmann paigutas kaks tunnimeest kabeli ukse ette. Räägitakse, et tunnimehed olid öösel kabelist oigamist kuulnud. Ümbruskonnas levisid jutud, et printsess on tegelikult varjusurmas.”}}
== Päritolu ja järglased == ▼21. septembril [[1788]], s.o. viis päeva pärast printsessi surma viidi surmateade õukonda. Teatati, et printsess on surnud vereummistusse, mille all ta ka varem oli kannatanud.
▲== =Auguste Caroline Friederike Luise Venemaal [[Katariina II]]abielu õukonnasWürttembergi printsiga===
Auguste Caroline Friederike Luisel ja Friedrich Wilhelm Karlil olid lapsed<ref>http://muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1069:braunschweigi-printsessi-lapsepolv&catid=62:wuerttembergi-printsess-koluveres-&Itemid=239 (vaadatud 23.03.2013)</ref>:
Alles 10. oktoobril saadeti kiri Braunschweigi. 14. oktoobril anti [[Kullamaa]] pastorile kõige kõrgemalt korraldus asetada lahkunu [[Kullamaa kabel]]isse. Mõni aeg hiljem, kuupäeva teada ei ole, lasi Pohlmann kaevata altarist vasakule kirikupõrandasse haua, kuhu ilma kirikliku tseremooniata kirst paigutati.
== Epiloog ==
Kui [[1816]]. a. peale isa surma printsessi vanem poeg [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]] von Württemberg troonile astus oli ta kohtumisel Venemaa keiser [[Aleksander I]]-ga [[1819]]. a. muret avaldanud, et tema ema laip kuskile Eesti kirikuse või selle ümbruskonnas maetud on. Keiser tegi [[Eestimaa tsiviilkuberner]]ile ülesandeks “kõik Eestis ringlevad teated printsessi elu ja surma kohta kokku koguda”. Kõige täpsemaks tunnistuste andjaks oli Kullamaa pastori (pastor [[Dahl]] oli ametis [[1748]] kuni surmani [[1795]]) tütar, keda on eespool ka tsiteeritud.
Eestimaa kindralkuberneri käsul avati 1819. a. 10. novembril printsessi hauakamber. Selle kohta tehtud protokollis antakse väga üksikasjaline ülevaade hauakambri ja laiba olukorrast. Laialtlevinud jutt, et printsessi kõrvale on maetud ka tema vastusündinud laps, ei leidnud kinnitust. Kirstus oli ainult printsessi surnukeha. Komisjon leidis, et surnu asukoht ei ole vääriline nii kõrgele isikule. Kirst võeti hauakambrist välja ja maeti 13. novembril kiriku kooriruumi keskele, kus asusid tähtsamate aadlike hauakambrid. Neli nädalat hiljem 7. detsembril 1819 leidis keiser Aleksander I korraldusel aset printsessi kristlik matus. [[1850]]. aastate algul võeti hauakamber uuesti lahti, kuna hauakivi üks nurk oli vajuma hakanud. Tollane Kullamaa köster on rääkinud, et kirstu kaas olevat mingil moel lahti tulnud ja sellest olevat leitud lisaks printsessi kõdunenud laibale veel ka väikese lapse luustik, mille olemasolu tollane Kullamaa koguduse pastor [[Paul Eberhard vanem]] on aga eitanud. Nii jäi endiselt liikvele jutt, et printsess sünnitas vahekorrast Reinhold Wilhelm von Pohlmanniga lapse, kelle mees koos naisega ära tappis. Kuulduste järgi olevat printsessi põrm millalgi Kullamaa kirikust ära viidud. Kullamaa kirikus on siiski printsessi hauaplaat, mis ei asu küll endisel kohal kooriruumi ees, vaid hoopis kantsli kõrval. Kuninglikust soost naise salapärane lugu on samuti põlvest põlve edasi elanud.
▲== Päritolu ja järglased ==
Printsessi isa oli [[Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriik|Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriigi]] valitseja [[Karl Wilhelm Ferdinand]] ja ema Inglise kuninga [[George III]] õe, [[Walesi printsess]]i tütar Augusta. Abielus sündis neil kuus last, kaks tütart ja neli poega. Nooremast tütrest Karolinest (sündis 17. mail 1768) sai 1795. a. hilisema Inglise kuninga [[Georg IV]] abikaasa. Kaks poega olid nõrgamõistuslikud ja kaks poega surid vägivaldsesse surma: üks langes sõjas, teine uppus.
=== Auguste Caroline Friederike Luise abielu [[Württemberg]]i printsiga ===
Auguste laulatus Württembergi [[prints]] [[Friedrich Wilhelm Karl]]iga toimus 27. oktoobril 1780. Auguste oli siis 15-aastane.
Württembergi prints Friedrich Wilhelm, kes oli sündinud 6. novembril 1754, oli temast 10 aastat vanem. Ta oli hilisema valitseva Württembergi hertsogi [[Friedrich Eugen]]i poeg. Ühest tema õest sai Venemaa troonipärija, tulevase keisri [[Paul I]] abikaasa suurvürstinna [[Maria Fjodorovna (1759–1828)|Maria Fjodorovna]] (1759–1828), kes enne vene-õigeusu vastuvõtmist oli nimega [[Sophie Dorothea Auguste]] von Württemberg.
Auguste Caroline Friederike Luisel ja Friedrich Wilhelm Karlil olid lapsed:
* [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]] von Württemberg (1781–1864), Württembergi kuningas aastail 1816–1864.
* [[Friederike Katharine Sophie Dorothea]] von Württemberg, (1783–1835), kellest sai 1807. a. [[Napoleon I]] noorema venna, [[Vestfaal]]i kuninga [[Jérôme Bonaparte|Jerome]]'i (1784–1860) abikaasa.
* Sophie Dorothea von Württemberg (1783–1784), kes suri alaealisena;
* [[Paul Karl Friedrich August]] von Württemberg (1785–1852), Württembergi kuningas [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] vanaisa
Abielupaari omavaheline läbisaamine oli samuti halb, mis kasvas lausa vastastikkuseks vaenuks. Sisuliselt lõppes abielu [[1786]]. aasta detsembris, kui prints ootamatult koos lastega Venemaalt lahkus.
== Allikad ==
| 