Rebala muinsuskaitseala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
rookisin kopipeisti maha
1. rida:
{{ToimetaAeg |kuu=aprill |aasta=2009}}
 
[[Pilt:Rebala muinsuskaitseala..jpg|pisi|]]
'''Rebala muinsuskaitseala''' paikneb [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] territooriumil, jäädest Tallinnast 4 km ida poolpoole. See on loodud [[1987]]. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis. 74 km² suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha.
 
Kaitseala on loodud [[1987]]. aastal ja see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega{{lisa viide}}.
Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse.
 
Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/74782 (vaadatud 23.03.2013)</ref>.
Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala.
 
Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala{{lisa viide}}.
Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis.{{Lisa viide}}
 
Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis.{{Lisalisa viide}}.
 
== Vaatamisväärsused ==
Looduslikke huviväärsusi on rohkesti: [[Kostivere karstiala]], [[Jägala juga]], [[loopealne|loopealsed]], [[hiidrahn]]ud, [[Maardu mõis]]akompleks, [[Jõelähtme kirik]], postijaam ja [[Jõelähtme kivisild|kivisild]]. Rebala külas paiknevad ühed Ida-Euroopa vanemad muinaspõllud{{lisa viide}}.
 
=== Muuseum ===
Rebala Muinsuskaitseala keskel, Jõelähtmes, asub kaitseala keskus-muuseum, kus tutvustakse esiajaloolist matusekultuuri, milles väljendub nii toonaste inimeste mõttemaailm kui ka igapäevane elu-olu. Muuseumis on rekonstrueeritud lahtine haud “kadunukesega” seal sisalduvate leidudega. Samuti on muuseumis võimalik näha pronksiaegset riietust ning ehteid, jälgida asustusskeemi maketi pealt, õppida sooja saamiseks tulerauaga tuld lööma. Muuseumi kõrval asub alaliselt eksponeeritud kalmeväli 36 taastatud kivikirstkalmega<ref>[http://www.tarbija24.ee/521836/rebala-muuseumis-saab-naha-pronksiaega/ Rebala muuseumis saab näha pronksiaega], Tarbija 24.ee, 6.08.2011</ref>.
 
[[Pilt:Rebala muinsuskaitseala .jpg|pisi|]]
=== Jõelähtme kivikalmed ===
Tallinnast Narva poole minnes, täitsa maantee ääres, muuseumi lähistel, võib märgata kuulsaid pronksiaegsete kivikirstkalmete rühma, mis rajatud juba VIII–VII sajandil eKr.
 
=== Jägala juga ===
[[Jägala juga|Jägala joa]] kõrgus on 7,2 m ning on üks kõrgeimaid juge Eestis. Asub Rebala muinsuskaitsealal ja on eriti tähelepanuväärne suurvee ajal. Talvel külmub juga uhkeks jäälossiks.
 
== Vaata ka ==
40. rida ⟶ 35. rida:
*[http://www.rebala.ee/ Rebala muinsuskaitseala kodulehekülg]
*[[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/579476 Muinsuskaitsjad muretsevad Rebala kaitseala maastike säilimise pärast]. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010
*[http://www.tarbija24.ee/521836/rebala-muuseumis-saab-naha-pronksiaega/ Rebala muuseumis saab näha pronksiaega], Tarbija 24.ee, vaadatud 23.03.2013]
 
[[Kategooria:Jõelähtme vald]]