Orbiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib astronoomia mõistest; rühmateooriasse kuuluva mõiste kohta vaata artiklit [[Graafi orbiit]]; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Jõhvi JK Orbiit]].}}
[[Pilt:Orbital motion.gif|pisi|200px|Maa orbiidil oleval satelliidil on tangentsiaalne [[kiirus]] ja sissepoole [[kiirendus]].]]
'''Orbiit''' ([[ladina keel]]es ''orbita'' 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi [[gravitatsioon|gravitatsiooniväljas]].
12. rida ⟶ 14. rida:
===Maa-lähedased orbiidid===
[[Pilt:STS-130 Endeavour flyaround 5.jpg|pisi|300px|[[Rahvusvaheline kosmosejaam]] Maa-lähedasel orbiidil.]]
'''[[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedased orbiidid]]''' ehk '''madalad Maa orbiidid''' on 200 [[km]] kuni 3 000 km kõrgusel. Madalatel Maa orbiitidel kaitseb [[Maa magnetväli]] [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]] [[Kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]] ja [[päikesetuul]]e eest. Maa lähedal saab teha hea resolutsiooniga pilte, seepärast kasutatakse Maa-lähedasi orbiite [[kaugseire]]ks ja [[kosmoseluure]]ks.
Enim kasutatud
===Geostatsionaarne orbiit===
{{vaata|Geostatsionaarne satelliit}}
'''[[Geostatsionaarne orbiit]]''' on 35 786 km kõrgusel asuv 0° [[inklinatsioon]]iga orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. Geostatsionaarne orbiit on kasulik, sest seal olevate tehiskaaslastega side pidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti kasutataks [[satelliittelevisioon]]i edastamiseks ja [[satelliitside]]ks.
===Keskmised orbiidid===
|