Ekliptika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 63 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q79852 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}
 
'''Ekliptika''' (< kreeka εκλειπτικη) ehk ""päevatee"" on [[Maa (planeet)|Maa]] [[Orbiit|orbiidi]] [[tasand]].
 
Ekliptika on kujutletav [[suurringjoon]] [[taevasfäär]]il, mida mööda [[Päike]] näivalt oma aastateekonnaaastateekonnal sooritabkulgeb. Tegelikult on see Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub [[taevaekvaator]]i suhtes 23,5-kraadise°27' nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse [[võrdpäevsuspunktid]]eks ehk ekvinoktsiumi (< ladina aequinoctium) punktideks.
 
Ekliptika ja ekvaatori vahelise, umbes 23,5-kraadise, nurga tõttu muutub aasta jookusl Päikese teekona kõrgus taevaekvaatori suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumist Maa põhja- ja lõunapoolkeral.
Kuna [[Päikesesüsteem]] on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandile. Peale selle asuvad ekliptikal ka [[sodiaak|sodiaagi]] tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes "järgivad Päikest".
Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal käib päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all käib päike madalalt (poolusel ei paista polaaröö jooksul üldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi).
 
EkliptikaLisaks 23,5-kraadisepäevade nurgaerinevale tõttupikkusele muutubrõhutab Päikesetalve kõrgusja keskpäevalsuve aastaerinevust jooksul just seepärastasjaolu, et Päikepäikeskiired järgiblangevad ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel [[horisont|horisondi]] kohal, on päevad pikemad ning on tegemist [[suvi|suvega]]. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud [[talv]]. Lisaks sellele langeb päikesevalgusmaale suvel suuremajärsema nurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohtaajaühikus rohkem energiatpäikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired langevadhajuvad väiksemalangedes nurgamaapinnale alllibamisi. Erinevused päeva pikkuses ja energiaspäikeseenergia pindalaühiku kohtahulgas põhjustavad kaaastaajalisi temperatuurierinevusi, muutes suved talvedest soojemaks.
 
Kuna [[Päikesesüsteem]] on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandile. Peale selle asuvad ekliptikal ka [[sodiaak|sodiaagi]] tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes "järgivad Päikest".
 
[[Kategooria:Taevamehaanika]]