Taani Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
[[Riigikord]] on [[konstitutsiooniline monarhia]].
Riigi ühises [[parlament|parlamendis]] [[Folketinget]]is on 179 liiget, kellest 175 valitakse Taanist, 2 Fääri saartelt ja 2 Gröönimaalt.
[[Taani Riigi põhiseadus]]es, mis kehtib kogu riigis, ei ole Fääri saarte ja Gröönimaa omavalitsust otseselt mainitud ning Fääri saared ja Gröönimaa ei ole [[suveräänsus|suveräänsed]]. Kolme piirkonna omavahelise suhte alus on ''[[Rigsfællesskabet]]''.
==Ajalugu==
=== Kuningriik keskajal ===
[[Keskaeg|Keskajal]] koosnes Taani kuningriik [[Jüüti õigus]]e piirkonnast ([[Jüütimaa]] ja [[Fyn]]), [[Sjællandi õigus]]e piirkonnast ([[Sjælland]] koos [[Lolland]]i, [[Falster]]i ja [[Møn]]iga) ning [[Skåne õigus]]e piirkonnast ([[Skåne]] koos [[Halland]]i, [[Blekinge]] ja [[Bornholm]]iga).
Nii langes Taani Kuningriik laias laastus kokku [[Lundi kirikuprovints]]iga, kuid [[Rügen]] ([[Roskilde piiskopkond|Roskilde piiskopkonna]] osa ja [[Eestimaa]] ([[Eestimaa piiskopkond]]) ei olnud kuningriigi osad, kuigi nad ajuti olid Taani ülemvõimu all.
===Lõuna-Jüütimaa eraldumine kuningriigist==
Keskaja jooksul eraldus Jüütimaa lõunapool ([[Kongeå]] ja [[Eider]]i jõe vahel) kuningriigist [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigi hertsogkonna ehk Lõuna-Jüütimaa hertsogkonnana]], mis oli [[Taani kuningas|Taani kuningate]] [[lään]], kuid muutus aina sõltumatumaks.
===Kalmari unioon===
{{vaata|Kalmari unioon}}
Aastal [[1397]] loodi [[Kalmari unioon]] [[personaalunioon]]ina Taani Kuningriigi, [[Norra Kuningriik|Norra Kuningriigi]] ja [[Rootsi Kuningriigi]] vahel. Kui Rootsi kuningriik [[1523]] unioonist lahkus, jäid Taani ja Norra kuningriik kuni [[1814]]. aastani personaaluniooni.
===Taani-Rootsi sõjad===
{{vaata
[[Taani-Rootsi sõjad]] [[17. sajand]]il töid Taani Kuningriigile kaasa suured territoriaalsed muudatused. Pärsst [[Torstensoni sõda]] (1643–1645) pidi [[Christian IV]] [[Brömsebro rahu]]ga loovutama Hallandi 30 aastaks Rootsile. Ja pärast [[Esimene Karl Gustavi sõda|Esimest Ksrl Gustavi sõda]] (1657–1658) pidi [[Frederik 3.]] [[Roskilde rahu]]ga loovutama Rootsile [[Skåne]], [[Halland]i], [[Blekinge]] ja [[Bornholm]]i. [[Teine Karl Gustavi sõda|Teise Karl Gustavi sõja]] (1658–1960) järel sai Taani Kuningriik aga [[Kopenhaageni rahu]]ga Bornholmi jälle tagasi.
{{pooleli}}
| |||