Johann Wilhelm Friedrich von Hezel: erinevus redaktsioonide vahel

Tartu Ülikoolis 19. sajandi algul toimunud võitluses [[ratsionalism (teoloogia)|ratsionalism]]i ja [[pietism]]i vahel seisis Hezel selgelt ratsionalismi poolel, 1809. aastal avaldas ta [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke ratsionalismi vaimus. Selle tagajärjel võeti talt 1813. aastal õigus lugeda [[eksegees|eksegeetilisi]] aineid. Ta lahkus professori ametikohalt seoses 1820. aastate alguses toimunud usuteaduskonna pietistliku reformiga.<ref>Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats [http://www.us.ut.ee/27673 "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"]</ref>

 

Tema naine [[Charlotte Henriette von Hezel]] (neiupõlvenimega Schwabe, 1755–1817) tegutses peamiselt mehe sekretärina. 1779. aasta maist alates andis ta Tüüringis Ilmenaus kaheksa kuu vältel välja kaks korda kuus ilmunud naisteajakirja "Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht" (teistel andmetel 70 numbrit).<ref>Katherine R. Goodman [http://books.google.ee/books?id=uRbDBYTnmQMC&pg=PA292&lpg=PA292&dq=charlotte+von+hezel&source=bl&ots=MkNKekKcid&sig=hgDTEmcw-DQGCm4TVHoUXb8X8OI&hl=en&sa=X&ei=_6FLT7zAL4z14QSI84HqAw&redir_esc=y#v=onepage&q=charlotte%20von%20hezel&f=false "Amazons and Apprentices: Women and the German Parnassus in the Early Enlightenment"] Camden House, 1999</ref><ref>Melanie Archangeli [http://www.jstor.org/pss/20688872 "Charlotte von Hezel and ''Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht'': An Eighteenth-Century Challenge to Gender and Genre"] – ''Women in German Yearbook'' 14 (1998), lk 71–89</ref><ref>Melanie Archangeli [http://www.jstor.org/pss/30227298 "Subscribing to the Enlightenment: Charlotte von Hezel Markets ''Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht''"] – ''Book History'' 2 (1999), lk 96–121</ref><ref>Carol Strauss Sotiropoulos [http://books.google.ee/books?id=80e-gY-4VY8C&pg=PA244&dq=charlotte+von+hezel&hl=en&sa=X&ei=J6NLT5XHEoHl4QTnv5HqAw&ved=0CE8Q6AEwAw#v=onepage&q=charlotte%20von%20hezel&f=false "Early feminists and the education debates: England, France, Germany, 1760–1810"] Fairleigh Dickinson Univ Press, 2007, lk 244</ref>

 

Tema poeg [[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]] õppis 1802–06 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1808. aastal filosoofiadoktori kraadi. Hiljem töötas ta Tartus advokaadina, [[linnasündik]]una (1810) ja ülikooli [[sündik]]una (1812–19)<ref name="isik2">[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=126 Hezel] TLÜAR rahvusbibliograafia isikuandmebaasis</ref> ning avaldas käsitlusi [[Liivimaa]] õigusest.

 

Kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kandis Hezeli nime praegune [[Juhan Liivi tänav]], kus Hezel oli elanud nüüdse arhiivihoone kohal asunud majas kuni surmani. 2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu nimetada Hezeli järgi kesklinnas [[Hezeli tänav|majadeta tänava]], mis viib Juhan Liivi tänavalt [[Karl Ernst von Baeri tänav]]ale<ref name="tänava" />.