Harilik pirnipuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt =
| pildi_seletus = Õitsev pirnipuu
| pildi_laius = 260 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
13. rida:
| selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales''
| sugukond = [[Roosõielised]] ''Rosaceae''
| alamsugukond = [[Õunapuulised]] ''Pomoideae''
| perekond = [[Pirnipuu (perekond)|Pirnipuu]] ''Pyrus''
| liik = '''Harilik pirnipuu'''
20. rida:
| sünonüümid =
}}
[[Pilt:Birnbaum am Lerchenberg, 3.jpg|pisi|Pirnipuu]]
'''Harilik pirnipuu''' (''Pyrus communis'') on [[roosõielised|roosõieliste]]
Liik on pärismaine Kagu-[[Euroopa]]s ja [[Edela-Aasia]]s. Temast on aretatud suur hulk kultiveeritavaid sorte. Pirnipuu kuulub kõige tähtsamate [[parasvööde|parasvöötmes]] kasvatatavate viljapuude hulka.
Pirinipuu kasvab 20, harva 30 m kõrgeks. Ta elab 200, harva 300 aastat vanaks.<ref>"A ja O". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 149</ref>
Pirnipuu [[puit|puidu]] [[tihedus]] on 690 kg/m³<ref>"A ja O" 1987, lk. 150</ref>.
Pirnipuu [[diploid]]ne [[kromosoom]]iarv on 34.<ref>"A ja O" 1987, lk. 154</ref>
Pirnipuu ei ole nii külmakindel kui [[õunapuu]], aga ei jää sellest ka palju maha. Viljade saamiseks vajavad puud talvist jahedamat perioodi.
Pirnide jäänuseid on leitud juba [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] ja [[pronksiaeg|pronksiaja]] asulapaikadest Euroopas. Kuid seda, millal pirnipuid kasvatama hakati, on väga keeruline kindlaks teha, sest metsikuid pirne korjati ja söödi juba ammu enne nende kultiveerimist. "[[A ja O]]" andmetel kodustati pirnipuu 3 tuhat aastat tagasi [[Kreeka]]s<ref>"A ja O" 1987, lk. 247</ref>. Esimesed usaldusväärsed allikad pirnipuude kasvatamise kohta pärinevad antiikaja kirjanike teostest. [[Theophrastos]], [[Cato vanem]] ja [[Plinius vanem]] pakuvad kõik teavet pirnipuude kasvatamise ja [[pookimine|pookimise]] kohta.
Tänapäevased pirnisordid on aretatud [[mets-pirnipuu]]st. Tänapäevased pirnisordid [[ristumine|ristuvad]] üldjuhul mets-pirnipuudega vabalt, mistõttu mets-pirnipuu ei ole omaette [[liik (bioloogia)|liik]].
Kõige kvaliteetsemate viljade saamiseks korjatakse pirne puu otsast siis, kui nad on saavutanud täissuuruse, aga ei ole veel küpsed. Niisuguses olekus taluvad nad säilitamist ja [[transport]]imist hästi, kui neid vaid jahedas hoida. Hiljem viljad järelküpsevad. Aretatud on isegi selliseid sorte, mis küpsemiseks vajavadki vahepealset jahutamist.
Kui pirnil puu otsas küpseda lasta, võib ta kergesti enne korjamist ise alla kukkuda. Igal juhul on sellist vilja keeruline korjata ilma seda kriimustamata ja niisugune vili kipub riknema.
==Pirnipuu Eestis==
Eestis kasvatatakse pirnipuid peamiselt koduaedades, nende suhtelise külmaõrnuse tõttu ei tasu äriaed end meie kliimas sageli ära. Pirnipuud on tugevama kasvuga kui [[õunapuu]]d. Koduaedades edenevad hästi suvi- ja sügispirnid, mille viljad on suhteliselt lühikese säilivusajaga, kuid meeldiva magusa maitsega ning mahlased. Pirnipuud on võimalik [[vääristamine|vääristada]] nn perepirnipuuks.▼
▲Eestis kasvatatakse pirnipuid peamiselt koduaedades, nende suhtelise külmaõrnuse tõttu ei tasu äriaed end meie kliimas sageli ära. Pirnipuud on tugevama kasvuga kui
Eestis aretatud vanematest sortidest on tuntud näiteks '[[Tervishoiunõunik]]' ning '[[Kägi bergamott]]'.▼
▲Eestis aretatud vanematest sortidest on tuntud näiteks '[[Tervishoiunõunik]]'
▲Pirnipuude vilju nimetatakse [[pirn]]ideks.
[[Amandus Adamson]] on tuntud pirnipuust valmistatud [[skulptuur]]ide poolest.
==Vaata ka==
*[[pirnisortide loend]]
*[[Kägi pirnipuud]]
==
{{Viited}}
{{vikisõnastikus|pirnipuu}}▼
{{Commonscat|Pyrus communis|Pyrus communis}}
[[Kategooria:Pirnipuu| ]]
[[Kategooria:Viljapuud]]
[[Kategooria:Puud]]
| |||