Cecilia Payne-Gaposchkin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 17 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
38. rida:
Kooliajal viis Cecilia läbi katse, millega soovis tõestada palve efektiivsust. Ta pani kokku kaks gruppi, millest üks oli kontrollgrupp. Hiljem sai temast agnostik.<ref>Keith James Laidler, ''Energy and the Unexpected''. Oxford: Oxford University Press, 2002, lk. 109: "kuna ta sai tegelikult paremad tulemused grupist, mis ei palvetanud, sai temast veendunud agnostik."</ref>
 
1931. aastal sai Cecilia Payne Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Euroopa-reisil kohtus ta 1933. aastal Saksamaal vene päritolu astrofüüsiku Sergei I. Gaposchkiniga. Naine aitas tal saada USA viisa ning nad abiellusid 1934. aasta märtsis, asudes elama [[Massachusetts]]i osariiki ajaloolisse [[Lexington (Massachusetts)|Lexingtoni]], mis asub Harvardi lähedal. Neil oli kolm last: Edward, Katherine ja Peter. Cecilia Payne'i tütar mäletab teda kui "innnustunudinnustunud õmblejat, leidlikku kudujat ja ablast lugejat". Tema ja ta pere olid [[unitaarid|Esimese Unitaaride Kiriku]] liikmed ning ta õpetas [[pühapäevakool]]is.<ref>[http://www.harvardsquarelibrary.org/unitarians/payne2.html Harvard Square Library.]</ref>
 
==Karjäär==
Pärast doktoriõpet uuris Payne suure heledusega tähti, et mõista [[Linnutee]] struktuuri. Hiljem vaatles ta kõiki tähti, mis olid heledamad kui kümnendik [[tähesuurus|magnituudi]]. Seejärel uuris ta {{kas|muuttähti}}, tehes koos oma abilistega üle 1 250 000 vaatluse. Hiljem laiendati seda tööd [[Magellani Pilv]]edele, lisades veel umbes 2 000 000 vaatlust. Neid andmeid kasutati selleks, et määrata [[täheareng]]u teid. Payne'i ja tema abikaasa muuttähtede vaatlused ja analüüsid olid aluseks kogu hilisemale tööle selles vallas.<ref name="cwp-1" />
 
Payne-Gaposchkin oli teaduslikult tegev kogu elu, veetes kogu akadeemilise karjääri Harvardis. Alguses ei olnud tal ametlikku positsiooni ning 1927–1938 töötas ta Shapley tehnilise assistendina. Ühel hetkel kaalus ta madala staatuse ja viletsa palga tõttu Harvardist lahkumist, ent Shapley püüdis olukorda parandada, ning 1938. aastal sai Payne-Gaposchkin ametinimetuse "astronoom". Hiljem palus ta selle muuta "Phillipsi astronoomiks". Mitte ükski tema poolt Harvardis õpeatudõpetatud kursusest ei jõudnud ametlikku loengukataloogi enne 1945. aastat.<ref name="cwp-1" />
 
Kui Harvardi Kolledži ObservatoorimiObservatooriumi direktoriks sai 1954. aastal [[Donald Menzel]], püüdis ta tema positsiooni parandada, ning 1956. aastal sai Cecilia Payne-Gaposchkinist esimene naine, kes nimetati Harvardi humanitaar- ja reaalteaduste teaduskonnas täisprofessori kohale. Hiljem, kui ta määrati astronoomiaosakonna juhatajaks, sai temast ka esimene naisosakonnajuhataja Harvardis.
 
G. Kass-Simoni ja Patricia Farnes'i arvates märkis Payne'i karjäär teatud mõttes pöördepunkti Harvardi Kolledži Observatooriumis. Juba Harlow Shapley juhtimisel oli observatoorium pakkunud naistele astronoomia vallas rohkem võimalusi kui ükski teine institutsioon, ning varem olid oluliste saavutusteni jõudnud [[Williamina Fleming]], [[Antonia Maury]], [[Annie Jump Cannon]] ja [[Henrietta Leavitt]]. Payne-Gaposchkini doktoriväitekiri aga tähistas naiste sisenemist astronoomia "peavoolu" ning oli paljudele inspiratsiooniks.{{lisa viide}}