Erinevus lehekülje "Viimsi Keskkool" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6215 baiti ,  7 aasta eest
kopipeist maah
(kopipeist maah)
'''Viimsi keskkool''' asub [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Haabneeme]] alevikus aadressil Randvere tee 8.
{{mahakirjutatud|allikas=http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=605}}
Viimsi Keskkool on Eesti kõige suurim kool. Viimsi kool tähistas keskkooli 30-ndat sünnipäeva. Üldse on antud haridust Viimsis 145 aastat. Viimsi KK õpilased õpivad kahes majas- väike ja suur kool.
Viimsi KK direktor on Karmen Paul.
 
==Välislingid==
 
*[http://www.viimsi.edu.ee/ Kooli koduleht] (vaadatud 19.03.2013)
Kuigi 1816. aastal välja antud Eesti talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, valmis Viimsi kandis esimene koolimaja alles 50 aastat hiljem - 1866. aastal. Varem oli rannalastele tarkusi jaganud Pringi külas Suurevälja talus rändõpetaja Akkermann. 137 aastat tagasi valmis samas külas maja, kus ühe katuse all olid kool ja vallavalitsus. Esimeseks õpetajaks Johannes Vakker, kes pidas seda ametit 15 aastat. Vakkeri järglaseks sai 1881.a. Hans Neumann. Et tol ajal ainult õpetaja palgast ära ei elanud, tegutsesid esimesed koolmeistrid ka vallakirjutajatena.
 
1886. aastal allutati kõik Balti kubarmangude koolid ülevenemaalisele Rahvahariduse Ministeeriumile ja peagi sai õppekeeleks vene keel. 1890.a. astus ametisse Tanel Palgi. Järgnevad aastad tõid koolile ridamisi katsumusi. 1891.a. põles koolimaja maani maha. Tolleaegne Viimsi mõisnik F.Schottlaender laskis küll järgmisel aastal uue koolimaja ehitada, kuid seegi langes 1894.a. tuleroaks. Talve jooksul suudeti Lubja küla Vanatoa talust õpetust anda vaid osale lastest. 1895.a. suvel sai uus koolimaja valmis ning kooliõpetajana kutsuti ametisse Mathias Volmer. Volmer töötas Viimsis ligi 30 aastat ning tema teened kohapealse hariduselu edendamisel on kahtlemata suured. 1910. aastast muutus kool neljaklassiliseks.
 
I Maailmasõja ja kodusõja-aastad jätsid oma jälje ka Viimsi koolielule. Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt seati esikohale saksa keel, kuid selline olukord valitses vaid ühe aasta. 1919. aastal avati koolis V klass ning õppekeeleks sai uuesti eesti keel. Väike rannaäärne koolimaja jäi peagi kasvavale lasteperele kitsaks. 1925.a. pandi Pringi külas paika nurgakivi uuele koolimajale ja veidi rohkem kui ühe aasta pärast asus suurem osa Viimsi 6-klassilise algkooli õpilastest uude majja. Kooli juhatajaks oli neil aastatel Villem Uustal. Kui sajandi algul oli koolis 50-90 õpilast siis 1930-ndaks aastaks oli õpilaste arv kasvanud u.130-ni. Üldine majanduskriis andis end tunda ka Viimsi kalurite seas ning õpilaste read jäid hõredamaks.1933.a. ei saanud kooli tulla 20 last. Aastatel 1936-1940 oli kooli juhtajaks Alfred Raudsepp.
 
Poliitiliselt keerulistel ja rasketel aegadel olid kooli eesotsas Ella Alasild ja Elfriede Rei. Õppeaastal 1945/46 muudeti kool seitsmeklassiliseks Õpilaste arv oli kasvanud 150-le. 1960.a. muutus kool 8-klassiliseks. Kooli direktoridki olid vahetunud. Salme Ruse ja Maimu Attemanni järel töötasid pikemat aega Agu Tali ja Karl Tammet. Kooli arengule avaldas mõju Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kiire edasiminek ja sellega seotud elanikkonna kasv Viimsi poolsaarel. Pool sajandit kasutusel olnud koolimaja oli kitsaks jäänud, polnud võimalusi selle keskkooliks muutmiseks. 1978.a. pandi nurgakivi uuele koolimajale. Selle ehitamise ajal töötasid direktoritena Ilja Tuhk ja Rein Sakk.
 
[[Pilt:Http://www.viimsi.edu.ee/public/vanakoolimaja.jpg|Viimsi vanim allesolev koolimaja.]]
 
1981.a. sügisel alustas uues koolihoones tööd Viimsi Keskkool 452 õpilase ja 28 õpetajaga. Tegelikult oli majast valmis ainult parem tiib ja keskkooli osas oli õpilasi ainult ühe üheksanda klassi jagu. 1982. asus direktorina tööle Harald Roosvee. Tema ajal lõpetati koolimaja ehitamine ning valmis sisekujundus. Kooli kasv ja areng jätkus. 1984. aasta kevadel lõpetas keskkooli I lend ning sügisel alustas õppetööd juba 707 õpilast ja koolis oli 20 klassikomplekti. Toimus muudatus koolikohustuse seaduses, tööle hakkas 6-aastaste klass, nn 0-klass.
 
[[Pilt:Http://www.viimsi.edu.ee/public/einer.jpg|Endine direktor hr.Heiner.]]
 
 
1984. aasta sügisel võttis kooli juhtimise üle Heino Einer. Jätkusid veel võimla ja töökodade ehitustööd ning 1985. a. veebruarist peale sai kool oma kasutusse suure võimla ja kaasaegsed töökojad. Hoogustus klassiväline tegevus ja sporditöö. Tunnustust leidsid kooli agitbrigaad, lastekoor, looduskaitsjad. Sügiseks täienes tehniliste vahendite hulk, jätkus õppekabinettide sisustamine, hakati õpetama autoasjandust ja masinakirja. 1986. aastal möödus 120 aastat Viimsi poolsaarele kooli asutamisest ning keskkoolgi oli saanud 5-aastaseks. Suuremad üritusd olidki aastapäevapidustused, mille raames avati kooli muuseum ja viidi läbi õpilaskonverents "Minu kodurajoon". 1987/88 õppeaasta läks koolide ajalukku kui koolisüsteemi uuendusteks ettevalmistumise aasta. Algas perestroika ja demokratiseerimisprotsess ning see kajastus ka koolitöös. Alustati arvutiklassi sisustamist, katsetati 5-päevasele töönädalale üleminekut. Vabariiklikel ülevaatustel esinesid hästi kooli segakoor ja sõnakunstiring. Kool oli kasvanud kiiresti, õpilasi oli juba 832 ja klassikomplekte 32. Koolimajas hakkas valitsema ruumipuudus ja päevakorrale kerkis juurdeehituse küsimus. Järgmisele õppeaastale andis oma näo rahvusvaheliste sõprussidemete teke, rohked väliskülalised ja välisreisid. Hääbumas olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid, nende asemele üritati luua ELO-t. 1989/90 õppeaasta oli elevusrohke. Olid esimesed jõulupeod ja esimene jõuluvaheaeg. Laienesid sõprussidemed välisriikidega. Kooli õpilased ja õpetajad läksid vastukülaskäikudele Soome ja Norrasse. Taaselustati hõimupäevade traditsioon. Kool hakkas osalema rahvusvahelises Balti mere kaitse programmis. Esimene meie kooli õpilane Ene Soop sai võimaluse õppima minna välisriiki - Soome. 1991.a. lõpetas kooli esimene lend vabariigi tingimustes. Oktoobris 1991 tähistasime juba kooli 125. ja keskkooli 10. aastapäeva.
 
[[Pilt:Http://www.viimsi.edu.ee/public/uuskoolimaja.jpg|Viimsi eelmine koolimaja.]]
 
 
1993. aastal asus kooli juhtima Riho Uulma. Koolielu on muutunud mitmekesisemaks. Koolis töötavad psühholoog, logopeed ja kooliõde. Elavnenud on klassiväline tegevus. Meie õpilased on olnud konkurentsivõimelised sisseastumiseksamitel kõrgkoolidesse.
 
2000/2001 õppeaastast juhtis kooli Leelo Tiisvelt.
 
See aasta tuli uus direktor- Karmen Paul.
 
[[Pilt:Http://www.ten.ee/userfiles/image/NATIONAL%202010/7thkoolimaja.jpg|Viimsi suur kool.]]