Erinevus lehekülje "Rästiklaste mürk" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Rästikumürk ''' on rästiklaste (''Viperidae'') süljenäärmete nõre (ka sülg), mida eritavad rästikul ülalõualuul paiknevad nn "mürgihambad" ja mis abistavad rästik...')
 
'''Rästikumürk ''' on rästiklaste (''Viperidae'') süljenäärmete nõre (ka sülg), mida eritavad rästikul ülalõualuul paiknevad nn "mürgihambad" ja mis abistavad rästikuid toitumisel- väikeste saakloomade surmamine. Mis aga kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega võib põhjustada mürgistust aga ka surma.
 
SeeHarilikul rästikul (''Vipera berus'') on see tavaliselt kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.
 
Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumites kogutud mürgi '''LD50''' laborihiir(t)ele manustatuna on SC (nahaalune)6,45 mg/kg ja IV (veenisisene) 0,55 mg/kg. <ref>[http://www.seanthomas.net/oldsite/ld50tot.html]</ref> Maailmas on tänapäeval rästikuhammustuse tagajärjel surnud üksikud inimesed.
Anonüümne kasutaja