Erinevus lehekülje "Helmut Oruvee" redaktsioonide vahel

Lisatud 2395 baiti ,  7 aasta eest
toim
(toim)
'''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.
 
== Elulugu ==
Ta lõpetas [[1942]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel [[1941]]–[[1944]] lihttööline.
 
Kui sõja järel avati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas [[arhitektuur]]i eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga [[1950]]. aastal. Õpingud jätkusid [[1951]]. aastal [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]], kus ta kaitses [[1954]]. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".
 
Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks. [[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
[[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
 
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
 
== Tegevus ==
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. TemaSamuti tööoli eita piirdunudseotud ainultkultuurimajadega EestigaJõhvis (1976), vaidPaides tema(1983) oskusija kasutatiPõlvas saalide(1988) rajamiselning [[Leedu]]s,koostas [[Venemaa]]l,Pärnu [[Gruusia]]smetodisti ja paljudes teistes riikides. Aastal [[1969kirik]] anti talle Eesti NSV teeneliseAgape teadlaseprojekti aunimetus(1993).
 
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.
 
Helmut Oruvee oli alates [[1955]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.
 
Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
==Välislingid==
 
== Tunnustus ==
Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal [[1969]] anti talle [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetus.
 
==Teoseid==
* Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
* Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
* Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
* Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
* Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
* Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
* Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
* Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
* Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
* Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
* EE 14, 345
* Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
* TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
* Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
* Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
* Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
* Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
* TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.
 
==Välislingid==
*[http://www.epl.ee/artikkel/376567 Nekroloog ajalehes "Eesti Päevaleht"] (2. märts 2007)
*[http://www.postimees.ee/020307/esileht/kultuur/247863.php Nekroloog ajalehes "Postimees"] (2. märts 2007)
{{JÄRJESTA:Oruvee, Helmut}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti ehitusteadlased]]
[[Kategooria:Arhitektuuriteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]