Maximilian I Joseph: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 31 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q44319 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib Baieri kuningast Maximilian I-st, samanimelise; kuurvürsti kohta saab infotvaata lehelt:artiklit [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)]]}}
[[FilePilt:MaxI.jpg|thumbpisi|Maximilian I Joseph. [[Joseph Stieler]]i maal [[(1822]]. aastast.)]]
'''Maximilian I Joseph''' ('''Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk'''; [[27. mai]] [[1756]] – [[13. oktoober]] [[1825]]) oli [[Baieri kuningriik|Baieri]] esimene kuningas [[1806]]–1825. Enne seda oli ta [[1799]]–1806 '''Maximilian IV Josephi''' nime all viimane [[Baieri kuurvürst]], [[1795]]–[[1803]] [[Zweibrückeni hertsog]] ning viimane [[Reini pfaltskrahv]] 1799–1803 ([[Pfalz]] ja Zweibrücken liideti seejärel Baieriga).
 
Ta oli üks [[Napoleon I]] ustavamatestustav liitlastestliitlane Saksamaal[[Saksamaa]]l ning sai selle eest tasuks hulga alasid Lõuna-Saksamaal (tänu millele muutus Baieri Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks), sealhulgas ajutiselt ka [[Tirool]]i ja [[Salzburg]]i, tänu millele muutus Baier Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks. [[1813. aastal]] liitus ta aga Napoleoni vastastega, ningent säilitas omakuninga kuningatiitlitiitli ja enamuseenamiku 1803–[[1803]]–[[1809]] liidetud valdustest. [[1818]] andis ta Baierile suhteliselt liberaalse konstitutsiooni ningja parlamendile üpris laiad võimupiirid. Kuningavõim jäi siiski samuti olulisele kohale. Maximiliani tütar Sophie oli Austria keisri [[Franz Joseph I|Franz Josephi]] ema ning teine tütar Marie Ludovike Franz Josephi abikaasa Elisabethi ema.
 
[[1801]] juhtus, et [[München]]is varises kokku [[klaasikoda]]. Maximilian Joseph juhtis isiklikult päästetöid ja päästis 14-aastase orvust õpipoisi [[Joseph von Fraunhofer]]i elu. Maximilian Joseph andis seejärel klaasimeistrile raamatuid ja soovitas tal oma õpipoisile haridust anda. Fraunhoferist sai oma aja üks väljapaistvaimaid [[optik]]uid, ta leiutas [[spektroskoop|spektroskoobi]] ja [[spektroskoopia]] ning tegi Baieri oprikatoodete poolest kuulsaks. Ehkki Fraunhofer suri 39-aastaselt, tõstis Maximilian Joseph ta veel enne seda aadliseisusse.
 
Maximilian oli kaks korda [[abielu]]s. Esimest korda abiellus ta [[30. september|30. septembril]] [[1785]] [[Hessen]]-Darmstadti vürsti [[Georg Wilhelm]]i 20-aastase tütre [[Augusta Wilhelmine]]ga. Sellest abielust sündis kaks poega ja kolm tütart. Üks tütar suri 3-aastaselt, ülejäänud lapsed said suureks ja abiellusid. Vanim poeg [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] päris Baieri trooni. Vanim tütar Augusta abiellus Napoleoni kasupoja [[Eugéne de Beaumarchais]]'ga. Nende kahe lapse sugu kestab tänapäevani. Tütar Caroline Augusta abiellus [[Württemnergi kuningas|Württembergi kuninga]] [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]]-ga, aga lapsi ei saanud. Noorim poeg Karl Theodor abiellus kaks korda, mõlemal korral [[morganaatiline abielu|morganaatiliselt]], ja sai mitu last.
 
Augusta Wilhelmine suri [[30. märts]]il [[1796]] 30-aastasena. Maximilian I Joseph abiellus [[9. märts]]il [[1797]] [[Badeni markkrahv]]i [[Karl Ludwig]]i 20-aastase tütre [[Karoline Frederike Wilhelmine]]ga. Sellest abielust sündis 8 last, kellest 2 vanemat olid pojad ja ülejäänud tütred. Mõlemad pojad surid pisikesena ja ka noorim tütar suri 10-aastasena, ülejäänud lapsed said täiskasvanuks ja abiellusid. 2 tütart ei saanud lapsi, ülejäänud 3 tütre sugu kestab tänapäevani. Neist tütar Sophie oli Austria keisri [[Franz Joseph I|Franz Josephi]] ema ja teine tütar Marie Ludovike Franz Josephi abikaasa [[Elisabeth (Austria-Ungari)|Elisabethi]] ema.
 
1825. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]].