Regiooni piiravad põhjast [[Suur-Kaukasus]]e [[Ratša ahelik]] ning idast [[Surami ahelik]]. Madalamad alad jäävad läände, kus mägialad lähevad üle [[Kolhethi madalik]]uks. Regiooni kõrgeim tipp on 2850 meetrine Mepistskaro (nimekuju vajab täpsustamist!) ning madalaim Rioni org läänes - 27 meetrit üle merepinna.
Peamisteks jõgedeks on [[Rioni]] ja tema vasakpoone lisajõgi [[Kvirila]].
Esineb üleujutusi, maavärinaid, maalihkeid.
Madalamatel läänepoolsetel aladel võimaldab [[vahemereline kliima]] kasvatada teepõõsast ning subtroopilisi puuvilju (tsitruselisi), idas viinamarju. Mägedes levivad metsad ning alpi niidud.
==Haldusjaotus==
Regioon jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks ja neljaks rajooni staatuses linnaks:
:linnad:
#[[Khuthaisi]]
#[[Tkibuli]]
#[[Tskaltubo]]
#[[Tšiathura]]
:rajoonid:
#[[Bagdathi rajoon]]
#[[Haragauli rajoon]]
#[[Honi rajoon]]
#[[Samtredia rajoon]]
#[[Satšhere rajoon]]
#[[Zestaphoni rajoon]]
#[[Therdžola rajoon]]
#[[Vani rajoon]]
==Ajalugu==
'''Imerethi''' kui '''ajalooline piirkond''' hõlmab Rioni jõe keskjooksul [[Kolhida madalik]]u ja seda ümbritsevate mägede ala. Ajalooliseks keskuseks ja pealinnaks on olnud [[Khuthaisi]].
[[975]]-[[1442]] oli Imerethi ühendatud Gruusia koosseisus. Seejärel oli omaette kuningriik, mis [[1555]]. aastal langes [[Türgi]] ülemvõimu alla.
[[1804]] sai Imerethist [[Venemaa]] protektoraat ja [[1810]] liideti ta Venemaaga.
