Lõhavere linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Lõhavere linnamägi''' on muinaseesti [[linnamägi]] [[Viljandimaa]]l, [[Olustvere]] ja [[Suure-Jaani]] vahel.
 
EstiEesti muistse vabadusvõitluse tuntuima sangarimuinasvanema [[Lembitu]] linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka [[Läti Hendriku]] kroonikas mainitakse [[Sakala]] vanema [[Lembitu]] linnust.
 
Lõhavere Linnamäge on uuritud arheoloogiliselt [[Harri Moora]] juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et [[Lõhavere]] oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronkshted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve mõõk.
 
[[Linnamägi]] kujutab endast neemikut, mida on kuntslikult veelgi kõrgendatud. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Vall oli pealt silutud palkteega ja sellel kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. oletatavastiOletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn.
 
[[Linnus]]e õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massivnemassiivne [[tsitatelltsitadell]]iks peetav ehirisehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues.