Redaktsioon: 13. juuli 2006, kell 14:44 redigeeri Mona (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 62 404 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. september 2006, kell 20:38 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} [[Pilt:Félicien Rops - La v s - eau forte originale.jpg\|thumb\|Näidis ofordtehnikas teostatud [[graafika]]teosest]] '''Ofort''' ([[prantsuse keel]]es ''eau-forte'') on [[sügavtrükk\|sügavtrükitehnika]], mille puhul [[metall]]plaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes ~~metallisse~~metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. '''Ofort''' on ka selles tehnikas tehtud teos. 10. rida: * Sellesse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus * Tihti kaetakse plaat enne tahmaga (joonistuse paremaks eristumiseks) * Seejärel asetatakse plaat happesse. Valdavalt kasutatakse kas [[tsink]] või [[vask]] plaate, aga ka [[teras]] või [[raud]]plaate (tsinkplaat [[salpeeter]]- või [[soolhape\|soolhappesse]], [[vask]]-, [[teras]]- ja ~~[[raud]]plaate~~raudplaate asetatakse [[raudkloriid]]i) * Happekindla kihi eemaldamise järel kaetakse plaat [[trükivärv]]iga, mis ülehõõrumisel jääb alles ainult söövitatud joontesse. Pilt kantakse plaadilt paberile [[trükipress]]i abil * Peened jooned kaetakse vahepeal kinni, et nad ei muutuks liiga sügavaks ja laiaks) * Ofordiplaat on võrreldes [[vasegravüür\|vaselõikega]] (vasegravüüriga) tundlikum ja võimaldab 100-200 ~~tõmmist~~[[tõmmis]]t. == Ajalugu == 22. rida: * Seoses [[vask]]plaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Vaskplaadi kasutuselevõtjaks oli [[Saksamaa\|saksa]] [[kunstnik]] [[Albrecht Altdorfer]]i (? [[1480]]—[[1538]]) [[1519]]. aastal. * Ofordi kõrgpunkt saabus [[Rembrandt]]i ([[1606]]—[[1669]]) loomingus. == Vaata ka == [[Graafika]] [[Sügavtrükk]] [[Kategooria:Kunst]]

Ofort: erinevus redaktsioonide vahel