Johann Renner: erinevus redaktsioonide vahel

Renner saabus [[1556]]. aasta kevadel [[Liivimaa]]le, kus asus teenistussetenistusse [[Järva foogt]]i [[Berent van Schmerten]]i sekretärina., Hiljemhiljem [[Pärnu foogt]]i [[Rotger Wulf]]i kirjutajana. [[1561]]. aastal lahkublahkus Rennerta Liivimaalt Saksamaale[[Saksamaa]]le, algul [[Ida-Friisimaa]]le, siis [[Speyer]]isse ning lõpuks asub [[Bremen]]isse, kus asubasus tööle kohtus kuningliku notarina. Oma põhitöö kõrvalt kirjutabkirjutas ta valmis Liivimaa ajaloo ja [[Bremeni kroonika]].

Liivimaa ajaloos kajastabkajastas autorta sündmusi [[Vana-Liivimaal alates 1556. aasta [[koadjuutoritüliLiivimaa]]stl oma aastanisealviibimise [[1561]]ajal. SiiaSinna mahubmahtus faktiderohke kirjeldus [[Liivi sõda|Liivi sõjast]] ja [[1560]]. aasta talurahvarahutustest [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Järvamaa]]l ning sellele1556. eelnenudaasta olukorrast[[koadjuutoritüli]]st.

Kuna käsikiri ei jõudnud kohe pealepärast valmimist [[1562]]. aastal trükki, olid viimased arhiivimärked sellest pärit [[18. sajandistsajand]]ist. Käsikiri avastati [[1870. aastal]] [[Breemeni Muuseumiühingu raamatukogu]]st., Kuidkuid see oli autori poolt juba ümbertöödeldudümbertöötatud variant, mis kajastas sündmusi [[1682]]. aastani ja nii mõnedki kohad olid [[Balthasar Russow]]i [[1578]]. aastal ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud.

Seega jätkusid otsingud. [[1934]]. aastal leitigileidis originaali [[Lübecki linnaraamatukogu]]st. P. Karlstedt. Õnneks tegi käsikirja leidjata sellest väga põhjaliku koopia. Sõja eest peideti raamatukogus leidunud väärtasjad ja käsikirjad soolakaevandusse varjule, kust need peale Saksamaa kapitulatsiooni viidi nõukogude sõjaväevõimude poolt [[Venemaa]]le. [[1990]]. aastal tagastasid Vene võimud küll [[Lübeck]]i, [[Bremen]]i, [[Hamburg]]i ja [[Tallinn]]a vanad dokumendikogud, kuid Renneri käsikirja seal ei ole.