Sven Dimberg: erinevus redaktsioonide vahel

Tähelepanuväärne on, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessorina hakkas Sven Dimberg vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud. Dimbergi loengute ajel kasutas Newtoni teooriat oma disputatsioonis "Värvuste kasutamisest ja loomusest" ("De usu et natura colorum", juhendaja [[Sven Cameen]]) 1694. aastal [[Jacob Pranck]]. TemaDimbergi enda juhendatavad kirjutasid töid teistel teemadel, näiteks [[Laurentius Höyer]] metallide tekkest ("De Genesi Metallorum" 1693) ja [[Georg von Dunte]] Rootsi kuninga Gustav Adolfi Saksamaa-sõjakäigu põhjustest ("De Causis expeditionis, à Rege Gustavo Adolpho, in Germaniam quonds susceptae", 1691).<ref>Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53</ref> Ei ole kindlalt teada, kas Dimberg oli esimene Newtoni tutvustaja Rootsi riigi aladel.

Teadaolevalt ostis Dimbergi Tartu Ülikoolile ka ülikooli esimese [[teleskoop|teleskoobi]] (''tubus opticus''), mis jõudis Tartusse 1692. aastal. 4. mail demonstreeris Dimberg seda kolleegidele. 12 [[küünar|küünra]] pikkune teleskoop telliti Inglismaalt. TeleskobiTeleskoobi pikkuse ([[Riia küünar|Riia küünra]] korral 6 meetrit, [[Inglise küünar|Inglise küünra]] korral ligi 14) ja toona saadaval olnud teleskoobitüüpide põhjal on [[Janet Laidla]] järeldanud, et tegemist oli [[läätsteleskoop|läätsteleskoobiga]], mis oli valmistatud tõenäoliselt papist või puidust. Dimbergi teleskoopi on maininud ka [[Meelis Friedenthal]] 2012. aastal ilmunud romaanis "Mesilased". Friedenthali teoses ja varasemas kirjanduses on seda küll ekslikult pikksilmaks nimetatud.