Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud el:Κοινωνία της πληροφορίας |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Infoühiskond''' ([[inglise keel]]es ''information society'') on [[informatsioon]]i tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) [[ühiskond]].
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on [[arvuti]]te massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ([[Internet]] ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale [[andmepank]]adele ja [[infoallikas|infoallikatele]]. Tema abivahendiks on võimsad [[personaalarvuti|personaal-]] ja [[
Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud [[
== Areng ==
Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. [[
Kui
Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid.
22. rida ⟶ 23. rida:
Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid.
[[Euroopa Nõukogu]] soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest:
*ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
*võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
*arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
*avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
*monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.
Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse.
==
*[[Agraarühiskond]]▼
*[[Industriaalühiskond]]▼
*[[E-tervis]]▼
*[[Digilõhe]]▼
== Viited ==
*Praust, V. Infoühiskonna aabits, ehk, Lühikene jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn: Avita, 1997▼
{{Viited}}
==Kasutatud materjalid==
▲*[[Valdo Praust|Praust, V.]] Infoühiskonna aabits, ehk, Lühikene jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn: Avita, 1997
*[http://infoyhiskond.hk.tlu.ee Läänemaa infoühiskonna arengukava]
*[http://www.ise.ee/dokumendid/europaberid/kesk_ja_ida.htm Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teel infoühiskonda. Tegevusplaan]
*[http://oldwww.nlib.ee/termin Raamatukogusõnastik]
▲*[[Agraarühiskond]]
▲*[[Industriaalühiskond]]
▲*[[E-tervis]]
▲*[[Digilõhe]]
==Välislingid==
|