Erinevus lehekülje "Orhan Pamuk" redaktsioonide vahel

Lisatud 142 baiti ,  7 aasta eest
Parandatud ja täiendatud
P (Robot: muudetud 89 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(Parandatud ja täiendatud)
Seejärel hakkas Pamuk kirjutamisel kasutama [[postmodernism|postmodernseid]] tehnikaid, vastukaaluks varasemale tahedale [[realism]]ile. Aastal 1990 ilmunud neljas romaan "Must raamat" tõi autorile lisaks menule kriitikute hulgas ka suuremal määral lugejamenu, muutudes üheks kaasaja Türgi loetumaks raamatuks. Viis aastat hiljem ilmunud viies romaan "Uus elu" tekitas Türgis sensatsiooni ja sai üheks türgi kirjanduse menukamaks raamatuks läbi aegade.
 
Järgnevad kaks romaani, "Mu nimi on Punane" (1998) ja "Lumi" (2002) suurendasid Orhan Pamuki rahvusvahelist tuntust veelgi. "Mu nimi on Punane" pälvis 2003. aastal väga maineka [[IMPAC]]-i preemia ja seda oli 2006. aastaks tõlgitud 24 keelde. "Lumi" tegeleb [[islam]]i ja lääne elulaadi kokkupõrkega tänapäeva Türgis. ''The New York Times'' valis selle ingliskeelse tõlke kümne 2004. aasta parima romaani hulka.
 
Vastates küsimusele "Kuidas mõjutas IMPAC-i preemia (127 000 dollarit) võitmine teie elu ja tööd?" vastas Pamuk: "Mu elus pole miski muutunud pärast seda, kui ma hakkasin täisajaga kirjutama. Ma olen ilukirjandust kirjutanud 30 aastat. Esimesed 10 aastat muretsesin ma raha pärast ja mitte keegi ei küsinud, kui palju ma teenin. Järgmised 10 aastat kulutasin ma raha ja mitte keegi ei küsinud selle kohta midagi. Ja viimased kümme aastat on kõik minu käest uurinud, kuidas ma raha kulutan, aga ma ei ütle seda."
 
==Ühiskondlik tegevus==
2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tähelepanu alla [[sõnavabadus]]e eest võitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk [[Šveits]]i ajakirjale ''[[Das Magazin]]'' intervjuu, kus ta muuhulgas ütles: "30 000 [[kurdid|kurdi]] ja miljon [[Armeenia|armeenlast]] tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei söanda sellest rääkida." Selle lausega vihjas Pamuk [[armeenlaste genotsiid]]ile Türgis aastail 1915–1917 ja 30 000 kurdi massimõrvale ka Türgi alal [[Anatoolia]]s – teemale, mis oli Türgis kuni selle ajani tabu.
 
''Das MagazinileMagazin''ile antud intervjuu tõi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis võeti Türgis vastu seadus, mille kohaselt on Türgi riigi ja türkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesätte alusel algatasid rahvuslikud äärmuslased tagantjärele kohtuprotsessi, mis ähvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani.
 
Protsessi vältel jätkas Pamuk maailmas oma sõnumi levitamist. Süüdistuste alla sattunud sõnavabaduse eestkõnelejale tuli kasuks asjaolu, et protsessi päevil taotles Türgi liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Euroopa Liidu laienemisvolinik [[Olli Rehn]] ütles, et Pamuki kohtuprotsess on Türgi liidu-kõlblikkuse prooviks. Oma esindajad saatis Pamuki kohtuprotsessi jälgima [[Euroopa Parlament]]. Pamuki kaitseks ja kohtuprotsessi aluseks olnud seadusesätte vastu astus välja [[Amnesty International]].
Kaheksa maailmakuulsat kolleegi kirjanduse alal, [[José Saramago]], [[Gabriel García Márquez]], [[Günter Grass]], [[Umberto Eco]], [[Carlos Fuentes]], [[Juan Goytisolo]], [[John Updike]] ja [[Mario Vargas Llosa]] koostasid mehe toetuseks ühise pöördumise. Pamuk muide oli ise olnud esimene muslimi autor, kes mõistis avalikult hukka [[Salman Rushdie]]le kehtestatud [[fatwa]] ja oli toeks oma türgi kolleegile [[Yaşar Kemal]]ile tolle poliitilise kohtuprotsessi ajal 1995. aastal.
 
Ehkki leidus neidki, kes kahtlustasid, et Pamuki äkilise sõnavabaduse eestkõneleja rolli asumise põhjuseks on soov saada sel moel [[Nobeli kirjanduspreemia]] – mis anti 2005. aastal hoopis inglasele [[Harold Pinter]]ile. Pamukile osaks saanud rahvusvaheline au ja kuulsus sõnavabaduse kaitsjana tundus paljudele rahvuskaaslastele ebaaus ka sellepärast, et enne Pamuki ootamatut pöördumist sellele rajale oli Türgis juba kirjanikke (sh mainitud Yaşar Kemal) ja palju teisi inimesi, kes olid kurdide ja teiste vähemuste probleemidega pikaaegselt tegelenud, vähemuste õiguste eest võidelnud, selle pärast vanglaski istunud.
 
2006. aasta jaanuaris vabastati Pamuk tehnilistel põhjustel talle esitatud süüdistustest. "See on hea uudis härra Pamukile, aga hea uudis ka sõnavabadusele Türgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski väljendasid mõned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et süüdistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel põhjustel.
 
==Eesti keeles ilmunud teosed==
*"''Lumi"''. TõlkijaTõlkinud [[Ly Seppel]]. [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] 2007. ISBN 978-9949-425-37-2
*"''Must raamat"''. TõlkijadTõlkinud [[Inna Ossiptšuk]] ja [[Helen Geršman]]. Pegasus 2011. ISBN 978-9949-472-63-5
*''Minu nimi on Punane''. Tõlkinud Ly Seppel, järelsõna kirjutanud [[Andres Ehin]]. Pegasus 2013. ISBN 9789949505319 (köites)
 
==Looming türgi keeles==
*"Gizli Yüz" ("Salajane nägu", filmikäsikiri) 1992 [http://www.imdb.com/title/tt0101956/]
*"Yeni Hayat" ("Uus elu", romaan) 1995
*"Benim Adım Kırmızı" ("MuMinu nimi on Punane", romaan) 1998
*"Öteki Renkler" ("Teised värvid", esseed) 1999
*"Kar" ("Lumi", romaan) 2002
*1990 Independent Foreign Fiction Prize (Ühendkuningriik) romaani "Valge loss" eest
*1991 Prix de la Découverte Européenne (Prantsusmaa) romaani "Vaikne maja" prantsuskeelse tõlke ("La Maison de Silence") eest
*2002 Prix du Meilleur Livre Etranger (Prantsusmaa) romaani "MuMinu nimi on Punane" eest
*2002 Premio Grinzane Cavour (Itaalia) romaani "MuMinu nimi on Punane" eest
*2003 International IMPAC Dublin Literary Award (Iirimaa) romaani "MuMinu nimi on Punane" eest
*2005 Peace Prize of the German Book Trade (Saksamaa)
*2005 [[Prix Médicis étranger]] (Prantsusmaa) romaani "Lumi" eest
Anonüümne kasutaja