Karksi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Pärast mitmeid varasemaid hävinguid XIV sajandi jooksul välja kujunenud '''Karksi ordulinnus''' oli üks kesksemaidkeskseid Lõuna-Eesti kindlustatud punktekohti. Pikka aega oli linnus [[foogt]]ide, [[1470]]. aastast aga ka [[komtuur]]i residentsiks.
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
[[1248]]. a.aasta ürikuis[[ürik]]uis on mainitud [[Karksi foogtkondafoogtkond]]a, kuhu kuulusid [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Paistu kihelkond|Paistu]] ja [[Saarde kihelkonna maa-aladkihelkond]]. Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. Pärast leedulaste[[leedu]]laste sõjakäiku [[1297]] põletati see maha ja [[14. sajandisajand]]i alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. [[1329]]. a. purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri [[Goswin von Herike]] käsul taastati kivilinnus ja tugevdati ringmüüriga [[1357. a]]. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja [[1366]]. a. jahävitasid nad hävitasid Karksi linnuse juba kolmandat korda. Peale viimast Leedukate sõjaretke ehitati uus kastelltüüpi linnus, mis oli tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli vallikraav ja millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil.
 
Pärast seda ehitati uus [[kastell]]itüüpi linnus tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli [[vallikraav]], millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil. Pealinnust eraldas [[eeslinnus]]est vallikraav, mida ületanud sillast on säilinud vaid [[sammas]]te jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks [[suurtükitorn]]idega kaitseliin. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud [[maakivi]] ja [[tellis]]eid.
[[1248]]. a. ürikuis on mainitud Karksi foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, Paistu ja Saarde kihelkonna maa-alad.Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. Pärast leedulaste sõjakäiku [[1297]] põletati see maha ja 14. sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. [[1329]]. a. purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri [[Goswin von Herike]] käsul taastati kivilinnus ja tugevdati ringmüüriga 1357. a. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja [[1366]]. a. ja nad hävitasid Karksi linnuse juba kolmandat korda. Peale viimast Leedukate sõjaretke ehitati uus kastelltüüpi linnus, mis oli tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli vallikraav ja millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil.
 
Linnuse relvastuses oli 2 rasket kiviheitemasinat[[kiviheitemasin]]at, 8 kahurit[[kahur]]it, 2 tünni [[püssirohi|püssirohtu]], 70 komplekti pantsereid[[pantser]]eid, 26 komplekti rüütlivarustust[[rüütlivarustus]]t, 25 ambu[[amb]]u, nooli[[nool]]i jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvrud ja selleks olidtoiduvarud: 500 sinki, 400 kuivatatud lammast[[lammas]]t, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist[[veis]]t, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid[[või]]d, 2 tündrit [[heeringas|heeringat]], umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist[[säilitis]]t rukist[[rukis]]t ja [[oder|otra,]] ning 17 lasti soola.
[[1535]]. a. ühendati Karksi linnus Liivi ordumeistri alaga ja, mille keskus oli [[Võnnu]]s. Karksi linnus sai uuesti kannatada peale igat sõjakäiku, mis sinna ulatus.
Pärast mitmeid varasemaid hävinguid XIV sajandi jooksul välja kujunenud Karksi ordulinnus oli üks kesksemaid Lõuna-Eesti kindlustatud punkte. Pikka aega oli linnus [[foogt]]ide, [[1470]]. aastast aga ka [[komtuur]]i residentsiks.
[[1560]].a. langes [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Karksi linnus [[Poola]]le.
Linnuse relvastuses oli 2 rasket kiviheitemasinat, 8 kahurit, 2 tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvrud ja selleks olid 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid, 2 tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra,17 lasti soola.
[[1563]].a. läks linnus üle [[Rootsi]] kuningaskuninga [[Erik XIV]] valdusesse.
[[1573]].a. vallutasid [[Venemaa|venelased -1578 oli]] Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningakuningale [[hertsog Magnus]]ele. SeSee oli talle residentsiks [[1578]]. aastani. [[1582]] andis Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Karksi linnuse [[Georg von Fahrnsbach]]ile.
[[1535]]. a. ühendati Karksi linnus Liivi ordumeistri alaga ja mille keskus oli [[Võnnu]]s.
[[1560]].a. langes [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Karksi linnus [[Poola]]le.
[[1563]].a. läks linnus üle Rootsi kuningas [[Erik XIV]] valdusesse
[[1573]].a. vallutasid venelased -1578 oli Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuninga [[hertsog Magnus]]ele. Se oli talle residentsiks 1578.aastani
[[1582]]. a. andis Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Karksi linnuse [[Georg von Fahrnsbach]]ile.
 
[[1601]]. a. vallutas linnuse Södermalandi hertsog Karl.
 
Karksi linnus sai uuesti kannatada peale igat sõjakäiku, mis sinna ulatus.Liivi ning Poola-Rootsi sõja ajal käis mlinnus korduvalt käet kätte, olles nii poolakate, rootslaste kui venelaste valduses.
[[1621]]. a. jäi Karksi linnus rootslastele kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli peale sõda niivõrd purustatud, et seda ei taastatud.
 
[[1624]]. a. mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud puukirikut.
 
[[1708]]. a. hävis Põhjasõjas Karksi linnus.
 
[[16211601]]. avallutas linnuse [[Södermanland]]i hertsog Karl. [[1621]] jäi Karksi linnus rootslastele, kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli peale sõda niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. [[1624]] mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud puukirikut.
[[Halliste jõgi|Halliste jõe]] kõrgel kaldal asuvast kastell tüüpi linnusest on praeguseks ajaks säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe neljanurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest 1773.-1883. a. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali 18. sajandi II poolest oreli vääril ja 18. sajandil Viljandis valmistatud vask laelühter.
 
Karksi linnus hävis [[1708]] Põhjasõjas.
Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav mida ületanud sillast on tänapäevani säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin.
 
[[Halliste jõgi|Halliste jõe]] kõrgel kaldal asuvast kastell tüüpikastelltüüpi linnusest on praeguseks ajaks säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe neljanurgelisenelinurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest [[1773.-]]–[[1883. a]]. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali [[18. sajandisajand]]i II poolestlõpust oreli vääril ja 18. sajandil Viljandis[[Viljandi]]s valmistatud [[vask laelühter]][[lühter]].
Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja tellist.
 
[[Kategooria:Eesti linnused]]