Redaktsioon: 31. august 2006, kell 23:45 redigeeri Kotkasulg (arutelu \| kaastöö) 730 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. september 2006, kell 02:34 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 020 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2006}} 1248. a. ürikuis on mainitud Karksi footkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, paistu ja Saarde Kihelkonna maa-alad.Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. Pärast Leedulaste sõjakäiku 1297 põletati se maha ja XIV sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. 1329. a. purustasid Leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri Goswin von Herike käsul taastati kivilinnus ja tugevdati ringmüüriga 1357. a. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja 1366. a. ja nad hävitasid Karksi linnuse juba kolmandat korda. Peale viimast Leedukate sõjaretke ehitati uus kastelltüüpi linnus, mis oli tugeva kaitsemüüriga.Nende vahel oli vallikraav ja millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil.▼ ▲ 1248. a. ürikuis on mainitud Karksi ~~footkonda~~foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, paistu ja Saarde Kihelkonna maa-alad.Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. Pärast ~~Leedulaste~~leedulaste sõjakäiku 1297 põletati se maha ja XIV sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. 1329. a. purustasid Leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri Goswin von Herike käsul taastati kivilinnus ja tugevdati ringmüüriga 1357. a. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja 1366. a. ja nad hävitasid Karksi linnuse juba kolmandat korda. Peale viimast Leedukate sõjaretke ehitati uus kastelltüüpi linnus, mis oli tugeva kaitsemüüriga.Nende vahel oli vallikraav ja millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil. Pärast mitmeid varasemaid hävinguid XIV sajandi jooksul välja kujunenud Karksi ordulinnus oli üks kesksemaid Lõuna-Eesti kindlustatud punkte. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast aga ka komtuuri residentsiks. Linnuse relvastuses oli 2 rasket kiviheitemasinat, 8 kahurit, 2 tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvrud ja selleks olid 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid, 2 tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra,17 lasti soola. 1535. a. ühendati Karksi linnus Liivi ordumeistri alaga ja mille keskus oli Võnnus. 1560.a. langes Liivisõjas Karksi linnus Poolale. 1563.a. Läheb linnus üle Rootsi kunigas Erik XIV valdusesse 1573.a. vallutasid venelased -1578 oli Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuninga hertsog Magnusele. Se oli talle residentsiks 1578.aastani 1582. a. annab poola kuningas Stefan Bathori Karksi linnuse Georg von Fahrnsbachile. 1601. a. vallutab linnuse Södermalandi hertsog Karl. Karksi linnus sai uuesti kannatada peale igat sõjakäiku, mis sinna ulatus.Liivi ning Poola-Rootsi sõja ajal käis mlinnus korduvalt käet kätte, olles nii poolakate, ~~roorslaste~~rootslaste kui venelaste valduses. 1621. a. jäi Karksi linnus rootslastele kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli peale sõda niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. 1624. a. mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud ~~puu kirikut~~puukirikut. 1708. a. hävis Põhjasõjas Karksi linnus. Halliste jõe kõrgel kaldal asuvast kastell tüüpi linnusest on praeguseks ajaks säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe neljanurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest 1773.-1883. a. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali 18, saj II poolest oreli vääril ja 18. sajandil Viljandis valmistatud vask laelühter.▼ Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav mida ületanud sillast on tänapäevani säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin. ▲ Halliste jõe kõrgel kaldal asuvast kastell tüüpi linnusest on praeguseks ajaks säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe neljanurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest 1773.-1883. a. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali 18, saj II poolest oreli vääril ja 18. sajandil Viljandis valmistatud vask laelühter. ~~Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav mida ületanud sillast on tänapäevani säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin.~~ Ehitusmaterjalina on Lõuna-~~Eetile~~Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja tellist.

Karksi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel