Friedrich von Löwis of Menar: erinevus redaktsioonide vahel

'''Friedrich von Löwis of Menar''' (ka '''Loewis of Menar'''; [[6. september]] [[1767]] – [[16. aprill]] [[1824]]; maetud [[Maszalaca]] kalmistule Lätis[[Läti]]s) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] sõjaväelane ja poliitik; [[Ülenurme]], [[Saverna]], [[Valgjärve]] ja [[Bergshof]]i mõisnik. [[1818]]–[[1822]] oli ta [[Liivimaa maamarssal]].

[[1782]] astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides [[Soome]]s ja [[Poola]]s ning osaledes sõjas [[Türgi]] ja [[Prantsusmaa]]ga. Poola ülestõusu mahasurumisel [[16. aprillilaprill]]il [[1794]] üles näidatud isikliku vapruse eest arvati ta Püha Suurkannataja ja Võidukandja Georgi Keiserliku ordu IV klassi kavaleride hulka, [[1798]] ülendati ta polkovnikuks[[polkovnik]]uks, [[11. märtsilmärts]]il [[1799]] kindralmajoriks[[kindralmajor]]iks ja [[12. detsember|12. detsembril]] [[1807]] juba [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]. Samuti annetati talle samal aastal Püha Anna Keiserliku ordeni I klassi märk teemantidega.

[[1812]]. aasta isamaasõja ajal juhatas Löwis von Menar [[Venemaa|Vene]] vägesid [[Kuramaa]]l ja lõi tagasi prantslaste pealetungi [[Riia]]le. [[10. august]]il 1812 purustas tema armee [[Kekava]] all prantslaste liitlase [[Preisimaa]] väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda 02[[2.11 november|2. novembril]] 1812 Püha Suurkannataja ja Võidukandja Georgi Keiserliku ordu III klassi ordeniga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas omistati talle [[17. november|17. novembril]] 1812 veel Püha Apostelliku Vürsti Vladimiri Keiserliku ordu II klassi orden.

[[1813]] juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud [[Danzig]]i piiramist ja sundis linna [[17. november|17. novembril]] alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Kui ta [[1814]] erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka ning lisaks sellele oli ta tõstetud Püha Õigeuskliku Vürsti Aleksandr Nevski Keiserliku Ordu rüütliks.

[[19. juuni]]l [[1818]] valiti Friedrich von Löwis of Menar [[Liivimaa]] [[maapäev]]al maamarssaliks. [[28. juuni]]l [[1821]] valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud [[rüütelkond|rüütelkonna]] ja [[kindralkuberner]]i markii [[Philip Paulucci]] vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar [[27. märts]]il [[1822]] maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Peale [[Viin]]is kindralkuberneriga peetud [[duell]]i avaldas ta [[27. mai]]l 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.