Friedrich von Löwis of Menar: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Friedrich von Löwis of Menar''' (ka '''Loewis of Menar'''; [[6. september]] [[1767]] – [[16. aprill]] [[1824]]; maetud Maszalaca kalmistule Lätis) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] sõjaväelane ja poliitik; [[Ülenurme]], [[Saverna]], [[Valgjärve]] ja [[Bergshof]]i mõisnik. [[1818]]–[[1822]] oli ta [[Liivimaa maamarssal]].
 
[[1782]] astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides [[Soome]]s ja [[Poola]]s ning osaledes sõjas [[Türgi]] ja [[Prantsusmaa]]ga. Poola ülestõusu mahasurumisel 16. aprillil 1794 üles näidatud isikliku vapruse eest arvati ta Püha Suurkannataja ja Võidukandja Georgi Keiserliku ordu IV klassi kavaleride hulka, [[1798]] ülendati ta polkovnikuks, 11. märtsil[[1799]] kindralmajoriks ja 12. detsembril [[1807]] juba kindralleitnandiks. Samuti annetati talle samal aastal Püha Anna Keiserliku ordeni I klassi märk teemantidega.
 
[[1812]]. aasta isamaasõja ajal juhatas Löwis von Menar [[Vene]] vägesid [[Kuramaa]]l ja lõi tagasi prantslaste pealetungi [[Riia]]le. [[10. august]]il 1812 purustas tema armee [[Kekava]] all prantslaste liitlase [[Preisimaa]] väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda hiljem02.11.1812 Püha Suurkannataja ja Võidukandja Georgi Keiserliku ordu III klassi ordeniga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas omistati talle hiljem17. novembril 1812 veel Püha Apostelliku Vürsti Vladimiri Keiserliku ordu II klassi orden.
 
[[1813]] juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud [[Danzig]]i piiramist ja sundis linna [[17. november|17. novembril]] alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Kui ta [[1814]] erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka ning lisaks sellele oli ta tõstetud Püha Õigeuskliku Vürsti Aleksandr Nevski Keiserliku Ordu rüütliks.
 
[[19. juuni]]l [[1818]] valiti Friedrich von Löwis of Menar [[Liivimaa]] [[maapäev]]al maamarssaliks. [[28. juuni]]l [[1821]] valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud [[rüütelkond|rüütelkonna]] ja [[kindralkuberner]] markii Philip Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar [[27. märts]]il [[1822]] maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Peale [[Viin]]is kindralkuberneriga peetud [[duell]]i avaldas ta [[27. mai]]l 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.
Anonüümne kasutaja