Erinevus lehekülje "Friedrich von Löwis of Menar" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[1813]] juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud [[Danzig]]i piiramist ja sundis linna [[17. november|17. novembril]] alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Kui ta [[1814]] erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka.
 
[[19. juuni]]l [[1818]] valiti Friedrich von Löwis of Menar [[Liivimaa]] [[maapäev]]al maamarssaliks. [[28. juuni]]l [[1821]] valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud [[rüütelkond|rüütelkonna]] ja [[kindralkuberner]] markii Philip Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar [[27. märts]]il [[1822]] maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Peale [[Viin]]is kindralkuberneriga peetud [[duell]]i avaldas ta [[27. mai]]l 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.
 
[[Kategooria:Baltisakslased|Löwis of Menar, Friedrich von]]
Anonüümne kasutaja