'''Hiiu keeleks''' nimetatakse rahvakeeles[[rahvakeel]]es [[Hiiumaa]] põliselanike[[põliselanik]]e murrakuid[[murrak]]uid. Keeleteaduslikult
[[Keeleteadus]]likult on tegu [[eesti keelekeel]]e [[saarte murre|saarte murde]] '''Hiiumaa murderühmaga''', mis omakorda jaguneb [[läänehiiu murded|läänehiiu]] ([[Emmaste murrak|Emmaste]] ja [[Reigi]] murrak]]) ja [[idahiiu murded|idahiiu]] ([[Pühalepa murrak|Pühalepa]] ja [[Käina]] murrak]]) rühmaks. Teatud hulga tunnuste järgi on hiiu keelt võimalik kuulates eristada näiteks [[keskmurre|keskmurdest]] ja [[läänemurre|läänemurdest]] (nn mandrimeeste keel), teiste tunnuste järgi (ntnäiteks [[intonatsioon]]) [[saare keelestkeel]]est.
Keelenäide: ''Kui saap mind tunne, siis ma ütle, et ma ole eht hiidlene ja ma kirjuta riigi keeles. Neh, sa tääd ju küll, et maa ilmes aa kolm mere riiki. Nee aa Hiiumaa, Saaremaa ja Inglismaa. Nenna, et hiiu keel aa riigi keel ja ma kirjuta senne keele Pühalepa murde peel. Mis möted sool muidu pees mölkuved?''
