Harjumaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
1. Kuni 13. sajandi keskpaigani hõlmas Harjumaa (muinasaegne Harjumaa) Hageri, Rapla, Juuru ja Kose ümbruse alasid ehk siis kaasaegse Raplamaa põhjaosa pluss Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaa. Maakonna keskusteks olid arvatavasti Varbola ja Loone (Lohu) muinaslinnused. Muinasaegsest Harjumaast põhja pool asus Rävala muinasmaakond keskusega Tallinnas.
2. Umbes 1250.a. ühinesid muinasaegsed Harjumaa ning Rävala ühtseks maakonnaks, Harjumaaks. Nii tekkinud suure ajaloolise Harjumaa piirid jäid enam-vähem paika kuni 1950.a. haldusreformini ehk siis seitsmeks sajandiks. Harjumaa [[kihelkond|kihelkonnad]] 19. sajandi lõpul olid [[Risti]], [[Harju-Madise]], [[Nissi]], [[Keila]], [[Hageri]], [[Rapla]], [[Juuru]], [[Kose]], [[Harju-Jaani]], [[Jüri]], [[Jõelähtme]] ja [[Kuusalu]].
3. Kaasaegne Harjumaa tekkis 1950.-60ndatel aastatel tollase haldusreforni tulemusena. Võrreldes seitse sajandit kestnud ajaloolise Harjumaa aladega on ta kaotanud Juuru ja Rapla ümbruse (kihelkondade) alad, samuti suure osa Hageri ünbruse (kihelkonna) aladest. Seetõttu on ajalooga seotud ürikutes mõistlik iga kord spetsiaalselt mainida, kas mõeldakse ajaloolist või kaasaegset Harjumaad.
|