John Stuart Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 60 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q50020 (translate me) |
P . |
||
13. rida:
John Stuart Mill sündis [[London]]is Pentonville'is [[James Mill]]i vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle [[kreeka keel]]t õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud [[Platon]]it, [[Diogenes]]t ja [[Xenophon]]i [[originaal]]is. 12-aastaselt õpetas John [[Aristoteles]]e ja [[Aristophanes]]e lugemise, [[aritmeetika]] ja [[geomeetria]] harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele [[ladina keel]]t. Kuni [[1822]]. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas [[Jeremy Bentham]]i ja [[utilitarism]]i.
[[1818]] kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade [[David Ricardo]], [[Joseph Hume]]'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud [[poliitökonoomia]] täies mahus, reisis ta [[Prantsusmaa]]le, kus kohtus ka [[Jean-Baptiste Say]]ga. [[1823]] asus Mill tööle [[Briti Ida-India Kompanii]]sse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
[[1826]]. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis [[luule]]st ja [[kujutlusvõime]]st. [[1830]] kirjutas ta 5 [[essee]]d teemal "''Some Unsettled Questions of Political Economy''". [[1843]] kirjastati tema "''System of Logic''" ja [[1845]] kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". [[1851]]. aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. [[1863]] avaldati "Utilitarianism". [[1865]] valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal [[1873]] jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid [[surmanuhtlus]]est, naiste õigustest ([[1869]] "''The Subjection of Women''"), valitsuse reformist, [[Iirimaa]]st, [[orjus]]est ja representatiivset [[demokraatia]]st ([[1861]] "''Considerations on Representative Government''").
| |||