Tartu Tiigi veski: erinevus redaktsioonide vahel

Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormab selle hüpoteegiga ja seejärel kingib. 1910. aastaks kuulub veski Liivimaa Põllumajanduslisele Tarvitajate ja Tootjate Ühisusele, kuhu kuulusid Tartu- ja Viljandimaa mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 t jahu ööpäevas. 1927. a. saab veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja - masinate tootmine tellijatele. Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile. Jahvatati nii leivatööstustele kui kolhoosidele, aga tehti ka erajahvatusi. 1959. a. läks Tiigi veski Teraviljasaaduste Valitsuse Tartu Elevaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. a. võeti maha viimased seadmed P. Jänese ajast. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et Nõuka-ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes 1996.a. Andmed juubelikogumikust "Tartu Mill - 10"