Vikipeedia

Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Bot: Migrating 25 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1240598 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Saar
| Nimi = Ruhnu
17. rida ⟶ 16. rida:
 
==Asukoht==
Saare pindala on 11,9 km&sup2;, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv [[Kolka neem]] Kuramaal [[Läti]]s. [[Kuressaare|Kuressaarde]] on linnulennul 70, [[Pärnu]]sse 96, [[Kihnu]] saareni 54 km ja Riiga 96 km.<ref name="rh" />▼
 
▲Saare pindala on 11,9 km&sup2;, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv [[Kolka neem]] Kuramaal [[Läti]]s. [[Kuressaare|Kuressaarde]] on linnulennul 70, [[Pärnu]]sse 96, [[Kihnu]] saareni 54 km ja Riiga 96 km.
 
==Ajalugu==
25. rida ⟶ 23. rida:
Esimesed [[kiviaeg]]a jäävad asustusjäljed Ruhnul pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Toona hoburauakujulisel saarel peatusid hooajaliselt varased hülgekütid, neid asustusjälgi on uurinud [[arheoloog]] [[Aivar Kriiska]].<ref>[http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30694 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse küla jälgi]</ref>
 
Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]] piiskopii vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> Kuramaa piiskopi esindajaks saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada.
 
Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, umbes 389 inimest. Elanikeks olid valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid [[17. sajand]]i kommete järgi. 17. jaanuaril otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00042_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=990ad3c257abacdb6fcaac6bba254aa1</ref>." [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ning eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ning eestlasi 5<ref>[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9750&sec=13 Eestlasi üle 98 protsendi] </ref>. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" />
 
===Ruhnu puukirik===
{{vaata|Ruhnu Püha Magdaleena kirik}}
 
Ruhnul asub [[Ruhnu Püha Magdaleena kirik]], see on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone. Ehitus algas 22. novembril [[1643]] aastal.
 
Stockholmi[[Stockholm]]i muuseumisajaloomuuseumis (''Historiska Museet'') asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kollektsioon, see on Eesti klaasikunstiajaloo[[klaasikunst]]iajaloo vanim ja kõige väärtuslikum, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga enestega üheskaasa.
 
===[[Ruhnu tuletorn]]===▼
{{vaata|Ruhnu tuletorn}}
[[Pilt:Ruhnu tuletorn 2005 suvi 2.jpg|thumb|left|Ruhnu tuletorn]]
 
Saare kõrgeimal kohal, [[Håubjärre]] mäel, on aastal [[1877]] ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metall[[tuletorn]], mis on kokku pandud [[Prantsusmaa]]l valmistatud detailidest.▼
▲===[[Ruhnu tuletorn]]===
 
===Ruhnu puurauk===▼
▲Saare kõrgeimal kohal, [[Håubjärre]] mäel on aastal [[1877]] ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metall[[tuletorn]], mis on kokku pandud [[Prantsusmaa]]l valmistatud detailidest.
Ruhnus asub eesti üks sügavamaid (787,4 m) [[puurauk]]e – 787,4 m, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane.▼
 
▲===Ruhnu puurauk===
 
▲Ruhnus asub eesti üks sügavamaid [[puurauk]]e – 787,4 m, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane.
 
==Loodus==
 
[[Pilt:Ruhnu loodus, 2005 suvi.jpg|thumb|180px|right|[[Rannaastang]] Norrkeldi ja Austerkeldi vahel]]
[[Pilt:Ruhnu loodus 2995 suvi.jpg|thumb|180px|right|[[Rannaastang]] Norrkeldi ja Austerkeldi vahel]]
 
Lääne-Eesti saared, kaasa arvatud [[Liivi laht|Liivi lahe]] keskel asuv Ruhnu, moodustavad [[UNESCO]] egiidi all [[1990]]. aastal asutatud [[Lääne-Eesti saarestikusaarestik]]u [[biosfäär]]i kaitseala. [[Looduspark]] hõlmab tervet Ruhnu saart koos seda ümbritsevate laidude ja rannikumerega.
 
Ruhnus esineb rannikul kuni 4 meetri kõrgune [[rannaastang]].
 
Ruhnu saar moodustab Liivi lahe keskosas asuva loode-kagu-suunalise aluspõhjalise seljandiku kõige kõrgema, veepealse osa.<ref name="rh" /> Seljandik on liustikulise tekkega voorelaadne[[voor]]elaadne moodustis.<ref name="rh" /> Iseloomulik on selle kuju asümmeetrilisus oma pikitelje suhtes: tema läänenõlv on laugem kui idanõlv, mis on olnudmänginud olulineolulist karolli Ruhnu saare arenguarengus ja nüüdisilme kujunemise seisukohaltkujunemises.<ref name="rh" />
 
Ruhnu on ovaalse kujuga ning maastikuliselt jaguneb saar kahtemaastikuliselt ossakaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid [[liivaluited|liivaluiteid]]. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 (kuni 29,6 m) meetri. Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Saare idaosa luitestikkuluitestikul katabkasvab valdavalt [[okasmets]], midamis onkatab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab [[sanglepp|sanglepikuid]], suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana, seal asuvad niidud, põllud ja karjamaad.<ref name="rh" />
 
Ruhnu suurim [[siseveekogu]] on Haubjerre [[soo]], suurvee ajal tekib sinna järv. Leidub ka väiksemaid soid. Need on [[samblasoo]]d, kus leidub väikesi rabalappe.
 
Ruhnu saar on klindisaar, mis kuulub [[Balti klint|Balti klindi]] aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi ja on üks väheseid selle klindi äratuntavaist, silmaga nähtavaist moodustistest.<ref (Eesti loodus Jaanuarname="el" 2000)/>
 
Ruhnu saarelt pärineb ka Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s. (Eesti Loodus).▼
 
▲Ruhnu saarelt pärineb ka Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s.<ref (Eestiname="el" Loodus)./>
===Loomad===
 
===Loomastik===
Loomadest elavad Ruhnus [[metskits]], [[rebane]], [[rändrott]], [[koduhiir]], [[juttselg-kärnkonn]], [[nastik]] jt, meres [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes]]. Sagedasemad kalad on [[lest]], [[siig]], [[lõhe]], [[räim]], [[ahven]], [[koger]], [[merihärg]], [[nolgus]], [[meritint]], [[kiviluts]].<ref name="rh" />
 
Metskitsed asustavad Ruhnu saart [[1962]]. aastast alates, mil need sinna sisse viidi.
77. rida ⟶ 73. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|
<ref name="el">Eesti loodus, jaanuar, 2000</ref>
<ref name="rh">[http://www.ruhnu.ee Ruhnu vald]</ref>}}
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ruhnu"