Redaktsioon: 30. august 2006, kell 16:51 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. august 2006, kell 17:26 redigeeri eemalda Pendulum (arutelu \| kaastöö) 208 muudatust liigendus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2006}} {{kopipeist\|allikas=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/mink2.htm}} '''Mink''' (Mustela vison) on [[kiskjalised\|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)\|selts]]i [[kärplased\|kärplaste]] (''Mustelidae'') [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]]a kuuluv [[loomad\|looma]][[liik (bioloogia)\|liik]]. '''Mink''' on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud. Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. == Levila == '''Mink''' on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.▼ Looduslikult on mingid laialdaselt levinud [[Põhja-Ameerika]]s, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. [[Euroopasse]] toodi mink algselt [[karusloomafarm]]idesse, kust ta hiljem jõudis loodusesse. Tänaseks on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik, kusjuures tema tõttu on ohtu sattunud [[euroopa naarits]], kohalik kärplane. Mink elutseb ka [[Eestis]]. '''Elavad''' mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.▼ ==Välimus== '''Söövad''' peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.▼ ▲~~'''~~Mink~~'''~~ on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi ~~sabaga~~[[saba]]ga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult [[alalõug]]. '''Jooksuaeg''' on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mink võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.▼ ==Elupaik== ▲~~'''Elavad'''~~Elupaigaks ~~mingid~~valib mink vaikse vooluga ja puhta [[vesi\|veega]] väiksemate [[jõgi\|jõgede]] javõi ~~ojade~~[[oja]]de ~~kallastel~~[[kallas\|kaldaid]]. Kaldale rajavad nad [[urg\|uru]], mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja [[sukeldumine\|sukeldujad]]. ==Toitumine== ▲~~'''Söövad'''~~Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid ~~veeloomi~~[[veeloom]]i: [[kala\|kalu]], ~~konni~~[[konn]]i, ~~vähke~~[[vähk]]e, [[limused\|limuseid]]. Ära ei ütle aga ka ~~lindudest~~[[lind]]udest ja [[pisiimetajad\|pisiimetajatest]]. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. ==Jooksuaeg== ▲~~'''~~[[Jooksuaeg~~'''~~]] on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mink võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.

Mink: erinevus redaktsioonide vahel