Cecilia Payne-Gaposchkin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
46. rida:
Kui Harvardi Kolledži Observatoorimi direktoriks sai 1954. aastal [[Donald Menzel]], püüdis ta tema positsiooni parandada, ning 1956. aastal sai Cecilia Payne-Gaposchkinist esimene naine, kes nimetati Harvardi humanitaar- ja reaalteaduste teaduskonnas täisprofessori kohale. Hiljem, kui ta määrati astronoomiaosakonna juhatajaks, sai temast ka esimene naisosakonnajuhataja Harvardis.
G. Kass-Simoni ja Patricia Farnes'i arvates märkis Payne'i karjäär teatud mõttes pöördepunkti Harvardi Kolledži Observatooriumis. Juba Harlow Shapley juhtimisel oli observatoorium pakkunud naistele astronoomia vallas rohkem võimalusi kui ükski teine institutsioon, ning varem olid oluliste saavutusteni jõudnud [[Williamina Fleming]], [[Antonia Maury]], [[Annie Jump Cannon]] ja [[Henrietta Leavitt]]. Payne-Gaposchkini doktoriväitekiri aga tähistas naiste sisenemist astronoomia "peavoolu" ning oli paljudele inspiratsiooniks.{{lisa viide}}
==Bibliograafia==
Elu lõpus lasi Payne-Gaposchkin oma kulu ja kirjadega trükkida autobiograafia pealkirjaga "The Dyer's Hand".
;Teaduslikud raamatud:
* "The Stars of High Luminosity" (1930)
* "Variable Stars" (1938)
* "Variable Stars and Galactic Structure" (1954)
* "Introduction to Astronomy" (1956)
* "The Galactic Novae" (1957)
;Olulisemad teadusartiklid:
* F. L. Whipple, C. P. Gaposchkin, "On the Bright Line Spectrum of Nova Herculis", ''[[PNAS|Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.]]'' 22.4, 1936, lk. 195–200 ([[doi:10.1073/pnas.22.4.195]])
* C. P. Gaposchkin, "On the Physical Condition of the Supernovae", ''[[PNAS|Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.]]'' 22.6, 1936, lk. 332–336 ([[doi:10.1073/pnas.22.6.332]])
;Muud artiklid:
* Cecilia Payne Gaposchkin, "Obituary: Annie Jump Cannon", ''[[Science]]'' 93.2419, 9. mai 1941, lk. 443–444 ([[doi:10.1126/science.93.2419.443]])
{{pooleli}}
| |||