Konstantin Kirsimägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
1928. aasta suvel pärast [[Politseikool]]i lõpetamist asus K. Kirsimägi tööle [[kriminaalpolitsei]] assistendina [[Viljandi]]s, alates 1929 määrati ta abikomissariks [[Tartu]]s, alates 1932. aastast aga komissariks [[Valga]]sse.
 
25. juunil 1933. aastal nimetati ta poliitilise politsei komissariks [[Pärnu]]s ja 1935. aasta aprillist kuni novembrini oli ta poliitilise politsei komissar [[Tartu]]s, sama aasta 16. novembril nimetati [[poliitilise politsei inspektor]]iks, 1938. aastal sai ta [[Politseitalitus]]e abidirektoriks.
 
Konstantin Kirsimägi vahistati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|nõukogude julgeolekuorganite]] poolt 23. juunil [[1940]]. aastal Moskvasse, kus [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakollegium]]i otsusega [[23. juuni]]l [[1941]] mõisteti K. Kirsimägi süüdi "[[Eesti Vabadussõda|relvastatud võitluse eest Eesti revolutsioonilise liikumisega]] ja [[Punaarmee]] vastu suunatud [[spionaaž]]i juhtimises" ning hukati mahalaskmise teel [[12. juuli]]l [[1941]].