Redaktsioon: 7. märts 2013, kell 16:20 redigeeri Napster1003 (arutelu \| kaastöö) 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2013, kell 16:31 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: \| genus_authority = [[Carolus Linnaeus\|Linnaeus]], 1758 }} '''Flamingo''' (''Phoenicopterus'') on '''flamingoliste''' seltsi '''flamingolaste''' sugukonna ainu[[perekond (bioloogia)\|perekond]], kuhu arvatakse 6 [[liik (bioloogia)\|liiki]]. '''Flamingod''' seisavad sageli ühel jalal, teine jalg on samal aja tõmmatud keha alla. Põhjus, miks nad niiviisi käituvad pole täielikult teada. Mõned andmed viitavad sellele, et flamingod tahavad puhata üht jalga, kui üks jalg on puhanud siis saab ta jalga vahetada, kuid see ei ole tõestatud. Hiljutised uuringud on näidanud, et seistes ühel jalal võib lind säästa rohkem kehasoojust, kuna nad veedavad palju aega külmas vees. ▼ Noortel flamingodel on hall sulestik, kuid täiskasvanutel ulatub värvistik heleroosast kuni helepunaseni välja. Täiskasvanud saavad oma värvi vees sisalduvatelt bakteritelt ning see näitab kui hästi nad on toitunud. Hästi toidetud ja värvikirev flamingo on soovitum kaaslane, kui vähem kirevad, kes on tavaliselt toituvad ebatervislikult või on alatoidetud. Vangistuses elavad flamingolased on erandid, paljud on kahvaturoosad, sest nad ei saa piisavalt täisväärtuslikku toitu. See on muutumas sest loomaaiad hakkavad rohkem panustama täisväärtuslikele [[Krevett\|krevettidele]]. ▼ ~~== Liigid ==~~ Flamingod kuuluvad [[Loomad\|loomade]] [[Riik (bioloogia)\|riiki]], [[Keelikloomad\|keelikloomade]] [[Hõimkond\|hõimkonda]], [[Linnud\|lindude]] [[Klass (bioloogia)\|klassi]], [[Flamingolased\|flamingolaste]] [[Selts (bioloogia)\|seltsi]], [[Flamingolased\|flamingolaste]] [[sugukond\|sugukonda]] ning [[flamingo]] [[Perekond (bioloogia)\|perekonda]]. ~~[[Flamingo (perekond)\|Flamingosid]] on seitset eri liiki:~~ ~~'''Koldjalg-flamingo''' ehk '''Phoenicopterus andinus'''.~~ '''Lõunaflamingo''' ehk '''Phoenicopterus chilensis'''. ▼ ~~'''Lühinokk-flamingo''' ehk '''Phoenicopterus jamesi'''.~~ ~~'''Väikeflamingo''' ehk '''Phoenicopterus minor'''.~~ ~~'''Flamingo''' ehk '''[[Phoenicopterus ruber]]'''.~~ Flamingod asustavad nii [[läänepoolkera\|lääne]]- kui [[idapoolkera]], olles arvukamad küll esimeses. [[Ameerika]]s elab 4 ja [[Vana Maailm\|Vanas Maailmas]] 2 flamingoliiki. '''Punaflamingo''' ehk '''Phoenicopterus ruber ruber'''.▼ ==Liigid ja alamliigid== ~~'''Heleflamingo''' ehk '''Phoenicopterus roseus'''.~~ ''Phoenicopterus andinus'' ehk ''Phoenicoparrus andinus'' ([[koldjalg-flamingo]]) ▲''~~'Lõunaflamingo'~~Phoenicopterus chilensis'' ehk '''Phoenicopterus ruber chilensis'''. ([[lõunaflamingo]]) ''Phoenicopterus jamesi'' ehk ''Phoenicoparrus jamesi'' ([[lühinokk-flamingo]]) ''Phoenicopterus minor'' ehk ''Phoeniconaias minor'' ([[väikeflamingo]]) ''Phoenicopterus ruber'' ([[flamingo]]) ''Phoenicopterus ruber ruber'' ([[punaflamingo]]) ▲''~~'Punaflamingo'~~Phoenicopterus roseus'' ehk '''Phoenicopterus ruber ~~ruber~~roseus'''. ([[heleflamingo]]) === Sugulus === On arvatud, et mitmed linnud on nende lähisugulased, aga selle kohta on vähe tõendeid ning selle tulemusena on flamingodel on sugukond. Paljud uuringud näitavad, et on [[Pütt (perekond)\|pütid]] ja flamingolased on sarnased ning viimased uuringud on kinnitanud, et neil on 11 ühist [[Morfoloogia_(bioloogia)\|morfoloogilist]] tunnust, mida ei ole leitud ühegi teise linnuliigi vahel. Paljud need omadused on varem tuvastatud flamingolastel, kuid mitte püttidel. == ~~Toitumine~~Käitumine == ▲~~'''~~Flamingod~~'''~~ seisavad sageli ühel jalal, teine jalg on samal aja tõmmatud keha alla. Põhjus, miks nad niiviisi käituvad pole täielikult teada. Mõned andmed viitavad sellele, et flamingod tahavad puhata üht jalga, kui üks jalg on puhanud siis saab ta jalga vahetada, kuid see ei ole tõestatud. Hiljutised uuringud on näidanud, et seistes ühel jalal võib lind säästa rohkem kehasoojust, kuna nad veedavad palju aega külmas vees. ▲Noortel flamingodel on hall sulestik, kuid täiskasvanutel ulatub värvistik heleroosast kuni helepunaseni välja. Täiskasvanud saavad oma värvi vees sisalduvatelt bakteritelt ning see näitab kui hästi nad on toitunud. Hästi toidetud ja värvikirev flamingo on soovitum kaaslane, kui vähem kirevad, kes on tavaliselt toituvad ebatervislikult või on alatoidetud. Vangistuses elavad flamingolased on erandid, paljud on kahvaturoosad, sest nad ei saa piisavalt täisväärtuslikku toitu. See on muutumas sest loomaaiad hakkavad rohkem panustama täisväärtuslikele [[Krevett\|krevettidele]]. == Toitumine == Flamingod filtrivad soolveest [[Krevett\|krevette]] ja [[Sinivetikad\|sinivetikaid]]. Nende [[Nokk\|nokad]] on kohandatud [[muda]] [[Filtreerimine (toitumisviis)\|filtreerimiseks]]. Flamingod, kelle ainus toit on sinivetikad on tumedama värvusega võrreldes nendega, kes seda söövad vähem. ==Eluviis== Flamingod on väga kokkuhoidvad linnud, kes elavad [[Koloonia (bioloogia)\|kolooniates]], kuhu võib kuuluda tuhandeid linde. Neil suurtel kolooniatel on kolm eesmärki: * [[Kiskjad\|kiskjate]] vältimine * leida rohkem ~~pesapaiku.~~ sööki▼ * leida rohkem ~~sööki~~pesapaiku. ▲leida rohkem pesapaiku. Flamingode gruppides vastab ühele isasloomale üks emasloom. Nende vaheline side on nõrgem gruppides, kus on rohkem flamingosid. == Sigimine == Flamingod otsivad pesakoha, mille valivad tavaliselt emased. Osad flamingod üritavad teha pesa varastades teiselt paarilt pesapaiga. Flamingod kaitsevad väga tigedalt oma pesapaika, kui keegi üritab seda varastada. Pärast poegade koorumist, annavad täiskasvanud flamingod poegadele „piima“. See on sarnane imetajate piimale, kuid see on pooltahke ja sarnaneb pisut [[Kodujuust\|kodujuustule]]. See on väga palju kõrgema [[Valgud\|valgu]] ja [[Rasvad\|rasva]] sisaldusega, kui imetajate piim. Samuti sisaldab see palju [[Antioksüdant\|antioksüdante]] ja [[Immuunsus\|immuunsust]] tõstvaid tegureid. ▼ ▲Flamingod otsivad pesakoha, mille valivad tavaliselt emased. Osad flamingod üritavad teha pesa varastades teiselt paarilt pesapaiga. Flamingod kaitsevad väga tigedalt oma pesapaika, kui keegi üritab seda varastada. Pärast poegade koorumist, annavad täiskasvanud flamingod poegadele „piima“. See on sarnane imetajate piimale, kuid see on pooltahke ja sarnaneb pisut [[Kodujuust\|kodujuustule]]. See on väga palju kõrgema [[Valgud\|valgu]] ja [[Rasvad\|rasva]] sisaldusega, kui imetajate piim. Samuti sisaldab see palju [[Antioksüdant\|antioksüdante]] ja [[Immuunsus\|immuunsust]] tõstvaid tegureid. Nii isas- kui ka emasloomad toodavad piima ja saavad toita selle abil oma järglasi. Elu esimese kuue päeva jooksul jäävad pojad pesapaika. Umbes 7 – 12 päeva pärast hakkavad pojad pesast välja liikuma, et uurida ümbrust. 68. rida ⟶ 57. rida: == Huvitavaid fakte flamingodest == Vana-Roomlased pidasid flamingo keeli delikatessideks. 82. rida ⟶ 70. rida: == Levik == Flamingod paiknevad põhiliselt Lõuna-Aafrika lõunaosas ja ka suurel määral Aafrika kaguosas, kuid ka mujal. [[Pilt:Flamingo range.png\|pisi\|paremal\|Flamingode paiknemine]]

Flamingo (perekond): erinevus redaktsioonide vahel