Hermann von Brüggenei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisaviide
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Brüggenei.jpg|thumb|Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus]]
 
'''Hermann von Brüggenei''', teise nimega '''Hasenkamp''' (umbes [[1475]]<ref>[[Sonja Neitmann]]. ''Von Grafschaft Mark zu Livland''. Lk 213. [[Juhan Kreem]]. "Der Deutsche Orden in Livland unter Hermann von Brüggenei: Bemerkungen zu Regierungspraxis und Religionspolitik". In: Ordines Militares, vol. XVI, ''Die Ritterorden in Umbruchs- und Krisenzeiten''. Toruń, [[2011]], lk 303–315,; siin lk 304–305. Edaspidi: Kreem 2011.</ref> – [[5. veebruar]]il [[1549]] [[Cesis|Võnnus]]) oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|meister]] aastatel [[1535]]–1549.
 
==Elukäik==
===Perekond, tulek Liivimaale ja karjäär kuni ordukoadjuutoriks saamiseni===
Hermann von Brüggenei vanemad olid Wennemar von Brüggenei ja Christine von Altenbockum (Oldenbockum). Tema isa elas veel 1488. aastal.<ref>[[Juhan Kreem]], Der Deutsche Orden in Livland unter Hermann von Brüggenei: Bemerkungen zu Regierungspraxis und Religionspolitik. In: Ordines Militares, vol. XVI, Die Ritterorden im Umbruchs- und Krisenzeiten. Toruń, 2011, lk 303-315; siin lk 303. Edaspidi: Kreem 2011</ref> Brüggenei pärines Vestfaali ministeriaalide suguvõsast ja sündis [[Marki krahvkond|Marki krahvkonnas]] [[Weitmar]]is [[Bochum]]i lähedal. [[15. sajand]] alguses Liivi ordumeistriks olnud [[Wennemar von Brüggenei]] oli tõenäoliselt tema kauge sugulane. Brüggenei saabus Liivimaale tõenäoliselt juba lapsena ja astus ilmselt [[16. sajand]]i esimestel aastatel Liivi ordusse. [[1513]]–[[1519]] oli ta [[Riia]] [[linnusekomtuur]] (''Hauskomtur''), [[1519]]–[[1527]] [[Bauska foogt]].<ref>''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 120 (lk 147–148).</ref>
 
Aastatel [[1520]]–[[1521]] osales Brüggenei Saksa ordu ja Poola vahelises [[Ratsanikesõda|Ratsanikesõjas]] (''Reiterkrieg'') Preisimaal, seejärel oli ta Liivi ordu saadik Põhja-Saksamaal. Tõenäoliselt oma saadikukarjääri jooksul puutus ta esimest korda kokku ka [[luterlus]]ega ja see muutus tema jaoks sümpaatseks.<ref>[[Leonid Arbusow noorem]], ''Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland''. Lk-d 798–800.</ref>