Erinevus lehekülje "Thor" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 122 baiti ,  6 aasta eest
jätkan täiendamist
(jätkan täiendamist)
{{See Artikkel|äikesejumalast}}
{{See artikkel| on äikesejumalast Skandinaavia ja varasemas germaani mütoloogias; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegse [[mortiir]]i kohta vaata [[Thor (mortiir)]]; filmi kohta vaata artiklit [[Thor (film)]]; koomiksitegelase kohta vaata artiklit [[Thor (koomiksitegelane)]]}}
[[Pilt:Thor.jpg|thumbpisi|Thor"Thori võitlus [[jötun]]itega" (1872. aasta maal)]]
[[Pilt:Skrýmir by Maydell.jpg|pisi|Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autor [[Ludwig von Maydell]], 1842).]]
'''Thor''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Þórr'', [[vanainglise keel|vanainglise]] ''Þunor'', [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] ''Donar'', [[rootsi keel|rootsi]] ja [[norra keel|norra]] ''Tor'', [[taani keel|taani]] ''Thor'') on [[äike]]sejumal [[Skandinaaviaskandinaavia mütoloogia|skandinaavia]]s ja varasemasvarases [[germaani mütoloogia]]s.
 
Skandinaavia mütoloogias oli Thor [[Odin]]i ja [[Jörð]]i poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt [[hiiud|hiidudehiid]]ude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaksrelv oli [[vasar]] [[Mjöllnir]], mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline [[vöö]], mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks vajalikud [[raud]][[kindad]]. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed[[sokk|sokud]]. Kui tema kaarik üle [[taevas|taeva]] veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi [[välk]]u ja müristas.
 
Thor oli [[põllumajandus]]e kaitsja. Tema naine olinaise [[Sif]],i kelle kuldsed[[kuld|kullast]] juuksed sümboliseerisid küpset [[teravili|vilja]]. Thori teiseksteine ülesandeksülesanne oli [[hiiud|hiidudega]]hiidude ja muudeteiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
 
Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid [[Þrymr]] tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks [[Freyja]]ga abielluda soovis, riietas Thor end [[Freyja]] rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kuilihtsameelse lihtsameelset jõumeestjõumehe, suurt õgarditõgardi ja joodikutjoodikuna. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on [[ruunikivi|ruuni]]- ja [[pildikividelpildikivi]]del võibollavõib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa [[Miðgarðrimadu|Miðgarðrimao]] püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid [[Hymir]] raius õngenööri läbi.
 
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu [[Ragnarök]]i aegses viimases lahingus tapab Thor [[Miðgarðrimadu|Miðgarðrimao]], kuid madu tapab ka tema.
 
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor [[viikingiaeg|viikingiaegse]] [[Skandinaavia]] kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka [[ori|orjad]]. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine [[amulett|amuletina]], arvatavasti oli see vastus [[rist]]i kandmisele [[kristlased|kristlaste]] seas. Thori nime kasutati sageli [[isikunimi|isikunimedeisikunime]] osana ja paljud sellised nimed on [[Skandinaavia]]sSkandinaavias siiamaani käiguskäibel. Thori nime esineb sageli ka [[kohanimi|kohanimedes]].
 
Thori järgi on nime saanud [[neljapäev]] [[taani]], [[norra]] ja [[rootsi]] keeles (''(torsdag)''), [[inglise keel|inglise]]es (''(thursday)''), [[saksa keeleskeel|saksa (''(donnerstag)''), [[hollandi keel|hollandi]]es (''(donderdag)'') ja [[soome keel]]es (''(torstai)'').
 
Muistsete saarlaste peajumalas [[Taarapita]]s ([[Taara]]sTaaras-Toorus) on mõned uurijad näinudnähtud germaani Thori algupära.
 
[[Kategooria:Skandinaavia jumalad]]
 
{{Link FA|eu}}
{{Link FA|eo}}
{{Link FA|nds-nl}}
{{Link FA|eu}}
 
[[als:Donar]]
26 679

muudatust