Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
toim
15. rida:
| Asendikaardi pilt = Mohni Vaindloo Uhtju.png
}}
'''Vaindloo saar''' (endise [[rootsi keel|rootsikeelse]] nimega '''Stenskär''',; 1933. aastal ümber nimetatud "'''Vaindlo"''' saareks, hiljem muutus nimi ''Vaindlooks''; [[vene keel]]es varem ''Стеншер'') asub [[Soome laht|Soome lahes]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vihula vald|Vihula vallas]] ning on Eesti põhjapoolseim [[saar]] pindalaga 6,2 ha ja kõrgusega 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb [[moreen]]ist. Rannale on moodustunud [[rannavall]]id. Saar on väga linnurohke.
 
Saarel puudub põhielanikkond.
25. rida:
Saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m.
 
Esimese Eesti Vabariigi ajal teostatitehti saarel ilmavaatlusi [[Tartu Ülikool]]i jaoks. 1930. aastatel oli saarel mereväe meresidepost.
 
[[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hukkunud inglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärk lõhuti okupatsiooni ajal eestlaste kordonisse asunud Nõukogude piirivalvurite poolt.