Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
15. rida:
| Asendikaardi pilt = Mohni Vaindloo Uhtju.png
}}
'''Vaindloo saar''' (endise nimega '''Stenskär''', 1933. aastal ümber nimetatud "Vaindlo"; [[vene keel]]es varem ''Стеншер'') asub [[Soome laht|Soome lahes]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vihula vald|Vihula vallas]] ning on Eesti põhjapoolseim [[saar]] pindalaga 6,2 ha ja kõrgusega 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb [[moreen]]ist. Rannale on moodustunud [[rannavall]]id. Saar on väga linnurohke.
 
Saarel puudub põhielanikkond.
 
Vaindlool asub [[1871]]. aastal ehitatud [[Vaindloo tuletorn]] koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Tuletorn toodi Vormsilt Saxbyst[[Saxby]]st (1864-18711864–1871), kuna seal jäi antud torn madalaks. Esimene [[tuletorn]] ehitati saarele [[Peeter I]] käsul [[1718]]. aastal.
 
Saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m.
 
Esimese Eesti Vabariigi ajal teostati saarel ilmavaatlusi [[Tartu ÜlikooliÜlikool]]i jaoks. 1930. aastatel oli saarel mereväe meresidepost.
 
[[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hukkunud inglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärk lõhuti okupatsiooni ajal eestlaste kordonisse asunud Nõukogude piirivalvurite poolt.
37. rida:
*Eesti põhjapoolseim maa – Vaindloo. Päevaleht, 3. jaanuar 1940, nr 2, lk 5.
*Eerik. Vaindloo – üksindussaar Soome lahes. [[Uus Eesti]], 6. märts 1938, nr 65, lk 5.
*Eesti tuletornide ajalugu. [[Jaan Vali]] 2011
 
==Välislingid==
*[http://www.hot.ee/elmo/1996/m/m114.html Vaindloo tuletorn Eesti postmargil ja esimese päeva eritemplil (1996)]