Erinevus lehekülje "Vello Helk" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Vello Helk''' (sünninimi '''Voldemar Hintervald'''; sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1923]] [[Varstu]]s) on [[eesti]] ja [[taani]] [[ajaloolane]] ning [[arhivaar]].
 
==Elukäik==
Vello Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas, esialgu käis ta [[Tsooru vald|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]] [[arhiiv]]ides [[jesuiidid|jesuiitide]] materjalidega tutvumas. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal. Juba [[1956]]. aastal tegi ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia]]maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks ([[1970]]. aastaks) ning aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor.
 
Helgi peamised uurimisalad on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal. [[1993]]. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis äärmiselt populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
 
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Helk käinud Eestis kahel korral: [[1992]]. ja [[1993]]. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni.
<ref>[http://www.estemb.dk/est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref>
 
==Isiklikku==
Vello Helk on abielus muusikaõpetaja Annemarie Helgiga.<ref>[http://www.estemb.dk/est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref>
 
2000. aastal jäi ta kurdiks.<ref>Vello Helk "Kontaktidest eesti teadlstega Rootsis". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XIV. Stockholm 2012. lk 23</ref>
 
==Teoseid==
 
==Tunnustused==
*[[Tartu Ülikool]]i audoktor ([[1996]])
*[[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ([[1997]])
 
==Kirjandus==
*[[Helmut Piirimäe]]. ''Tartu Ülikooli audoktor Vello Helk''. Kleio 1996/4, lk-d 56–57.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislink==
111 452

muudatust