Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.
 
Tapal peatuvad kõik [[Edelaraudtee]] idasuunalised [[reisirong]]id, samuti [[Tallinn-Moskva rong]]. [[2009]]. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 [[Reisirong|reisirongi]].
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[depoo]], remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine [[ooteplatvorm]].
==Jaamahoone==
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
 
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Kasutusel tänini.
Praegu seisab jaamahoone tühjalt.
==Kirjandus==
*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Anonüümne kasutaja