Kanalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 140 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.2+) (Robot: lisatud ceb:Langgam nga adunay manok)
Resümee puudub
{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Kanalised
| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes''
}}
'''Kanalised''' (''Galliformes'') on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega [[Linnud|lindude]] [[Selts (bioloogia)| selts]] üle maailma levinud jässaka kehaehitusega [[Linnud|linde]].
 
==Süstemaatika==
*''Tetraonidae'' – [[metsislased]]
 
Enamik seltisseltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. VäiksemVäikseim neist on [[ida-sinivutt]], suurim [[metskalkun]]. Kanaliste 290-st liigist 111 kuuluvad [[IUCN]]i ohustatud liikide punasesse nimekirja.
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Capercaillie Lomvi 2004.jpg|right|250px|thumb|left|Isane metsis]]
Kanalised on tüsedad, väikse peagapea ja enamasti suurte laiade tiibadega linnud. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab siiski enamus neist maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad, ja nadmis suudavadvõimaldavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on kireva isafaasanid,sulestikuga kelle sulestik on suhteliselt kirevisa[[faasan]]id. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad [[sulg|suled]] ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud [[tuttkanal]]. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus kahaneb märgatavalt. [[Nokk]] on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. [[Pugu]] on suur, [[lihasmagu]] tugevasti arenenud. Kanaliste puhul kehtib [[suguline dimorfism]] (sugupoolte erinemine).
 
[[Pilt:Capercaillie Lomvi 2004.jpg|right|250px|thumb|Isane metsis]]
 
== Eluviis ja elupaigad ==
[[Pilt:Female_pair.jpg|right|250px|thumb|KanadKana ja kukk]]
Kanalised elavad väga mitmesugustes [[biotoop]]ides - metsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja neist enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad linnud. Enamik kanalisi on [[polügaamia|polügaamsed]], ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on [[monogaamia|monogaamsed]] ja moodustavad kindlamaid
Kanalised elavad väga mitmesugustes [[biotoop]]ides – [[mets]]ades, [[põld]]udel, [[rohtla]]tes. Nad elutsevad maapinnal ja enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad.
paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsete liikide puhul on paaritumis-perioodil näha vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on saada endale ilus emane ja
 
isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja kaklevad ägedasti. Emaslind jälgib neid toiminguid ja mängude lõpedes valib tugevama. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus kahaneb märgatavalt.
Kanaliste puhul kehtib [[suguline dimorfism]] (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on [[polügaamia|polügaamsed]], ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on [[monogaamia|monogaamsed]] ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsete liikidel esineb paaritumisperioodil vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.
 
== Toitumine ==
Kanalised toituvad taimedest ja nende osadest ning putukatest, keda nad lehtede ja risu alt leiavad. Paljud kanalised, eriti [[nurmkana]], hävitavad kahjurputukaid,põllukultuuride tuueskahjustajaid. sellega olulist kasu.
 
 
==Väljasurnud sugukonnad ==
*Sugukond ''[[Paraortygidae]]'' †
[[Pilt:Female_pair.jpg|right|250px|thumb|Kanad]]
*Sugukond ''[[ParaortygidaeQuercymegapodiidae]]'' †
*Sugukond ''[[QuercymegapodiidaeSylviornithidae]]'' †
*Sugukond ''[[SylviornithidaeGallinuloididae]]''
*Sugukond †[[Gallinuloididae]]
 
[[Kategooria:Kanalised| ]]